Rootsi Vattenfall panustab suurelt saastavale energiatootmisele

Rootsi majandusleht Dagens Industri on alanud aastal avaldanud mitu artiklit Rootsi riigi suurima firma Vattenfall investeerimisplaanidest eelkõige Saksamaal.

Samal ajal kui Rootsi keskkonnaminister Lena Ek hiljuti kahetses, et ülemaailmsel kliimakonverentsil ei õnnestunud kokku leppida siduvaid eesmärke heitmete vähendamiseks, on otsustavasse faasi jõudnud 100% Rootsi riigile kuuluva Vattenfalli viimaste kümnendite suurim investeerimisprogramm, mis panustab kümneid miljardeid Rootsi kroone energiatootmise suurendamiseks fossiilsetest kütustest. Tänavu ning järgneval kahel aastal on plaanis ehitada viis uut pruunsöe või gaasiküttel elektrijaama, mis suurendavad oluliselt Vattenfalli tootmisvõimsusi.

Viimati avas Vattenfall uue pruunsöe küttel elektrijaama (675 MW) endisel Ida-Saksamaal Boxbergis alles mullu oktoobris. Jaama arvatav käitusperiood on 40 aastat.

Ja seda kõike ajal, mil mitmed organisatsioonid nagu Maailmapank, OECD, IEA hoiatavad lausa apokalüptilistes toonides kliimakatastroofi eest.

„Need otsused tehti juba mitu aastat tagasi,“ ütles Dagens Industrile Vattenfalli tootmisjuht Tuomo Hatakka, mööndes, et kui tuleks otsustada täna, siis tänased otsused oleksid ilmselt teistsugused. „Kuid muudatuste tegemiseks on liiga hilja ning ratsionaalne on need elektrijaamad tööle panna. Lisaks muule on need väga olulised, et tagada piisav elektritootmine Saksamaal, kus pärast otsust tuumaenergiast loobuda on elektrisüsteemis käimas radikaalsed ümberkorraldused,“ ütles Hatakka.

Vattenfall üritab siiski ka heitmeid vähendada, sest riskikoht on ka ELi heitmekvootide võimalik hinnatõus. Firma on eesmärgiks seadnud vähendada heitmeid 2010. aasta 94 miljoni tonni tasemelt aastaks 2020 65 miljonile tonnile. Üks samm selles suunas oli kivisöemahuka tootmise ära müümine Poolas.

Hiljutisel erakorralisel aktsionäride koosolekul ütles Vattenfalli nõukogu esimees Lars G Nordström, et firma on õigel teel ja heitmed vähenevad. Samas jättis ta märkimata, et  uute investeeringute tagajärjel hakkavad heitmekogused taas suurenema ja nii veel mitme aasta jooksul.Tuomo Hatakka sõnul kaalub firma erinevaid alternatiive, kuidas siiski seatud eesmärgile jõuda.

Lisaks pareerib firma kriitikat sellega, et paralleelselt tehakse suuri investeeringuid ka tuuleenergiasse.

Fossiilsetele kütustele panustamisel on ka suured majanduslikud riskid, mitte kliimariskid üksi. Läinud aasta kolmandas kvartalis sai Vattenfall 4 miljardit Rootsi krooni kahjumit. Lõviosa tuli 8,4 miljardi krooni korstnasse kandmisest just söe- ja gaasitoitel jaamadesse tehtud investeeringutelt.

Reitinguagentuur Moody’s hoiatab, et suurte taastuvenergia projektide elluviimine võib õõnestada nende elektritootjate reitinguid, mis toodavad palju fossiilsetest kütustest.

„Varem stabiilseks arvatud ettevõtete ärimudel on oluliselt kõikuma löönud ja me hindame, et täiendavate tootmisvõimsuste ehitamine elektrienergia tootmiseks taastuvatest allikatest võib Euroopa elektritootjate krediidireitingut õõnestada,“ ütles Moody’se analüütik Scott Phillips.

Vattenfalli tegevjuht Øystein Løseth möönab, et struktuursed muutused vähendavad kasumlikkust.

„Taastuvenergiat toetatakse ja see vähendab baasenergia tootmise tasuvust, kuna seda ei subsideerita. Samal ajal on baasenergia hädavajalik, et elektrisüsteem toimiks. Selle võrrandi tasakaalu saamine on väljakutse nii seadusloojatele, valitsustele kui ettevõtetele,“ ütles Løseth hiljuti firma erakorralisel aktsionäride koosolekul.

Vattenfall usub keeruliste aegade jätkumist ning on käivitanud 3 miljardi Rootsi krooni suuruses kokkuhoiukava.

Kui aga firma investeerimiskava ellu viiakse, kasvaksid heitmekogused üksi Vattenfalli pruunsöeküttel jaamadest Saksamaal lähikümnenditel 1,7 miljardile tonnile, rehkendab Dagens Industri. Võrdluseks küündisid kogu Rootsi riigi kliima soojenemist põhjustavate heitmete kogused 2011. aastal veidi vähem kui 49 miljonile tonnile.

Keskkonnakaitsjate hinnangul tuleks Vattenfallil plaanidest loobuda ning pruunsüsi maapõue jätta. Vattenfall on nimelt lisaks elektritootmisele ka suur kaevandusfirma – mullu kaevandati esialgsetel hinnangutel pruunsütt 62 miljonit tonni, millest jätkus 55 tWh elektrienergia tootmiseks.

Elektrienergia tootmine pruunsöest on Saksamaal jõudsalt kasvamas pärast otsust tuumaenergiast loobuda. Nii plaanib ka Vattenfall söe kaevandmist laiendada, mis tähendab aastateks lahinguid nii keskkonnakaitsjate kui nende piirkondade elanikega, mis kaevanduste alla jäävad ja maatasa tehakse.

Ent mis on saanud uuest CCS tehnoloogiast (carbon capture and storage) söeküttel jaamade heitmete kokku kogumiseks ja ladustamiseks, mis peaks oluliselt vähendama söeküttel elektrijaamade heitmeid? Vattenfall on sinna kõvasti investeerinud, DI andmeil ca 2 miljardit Rootsi krooni. Kuna aga Saksamaa on teatanud, et riik oma territooriumil CO2 ladustada ei luba, tähendab see sisuliselt tehnoloogiale kriipsu peale tõmbamist. Nii on Vattenfall mitmest ambitsioonikast plaanist Saksamaal loobunud ja veel investeeringuid maha kandnud.

Øystein Løsethi sõnul on Vattenfall võtnud liiga suure vastutuse – tagantjärele targana tõdeb ta, uut tehnoloogiat tulnuks arendada koos energiamahuka Saksa terase- ja keemiatööstusega. Päris loobunud firma siiski pole – katsetused Schwarze Pumpes Saksamaal jätkuvad.

Vattenfalli tegevus on pälvinud terava kriitika. Vattenfall on häbiplekk kogu Rootsi riigile, taunib keskkonnaorganisatsioon Greenpeace artikliseeria täna avaldatud kolmandas artiklis, kus kriitikaga pole kitsid ka Rootsi opositsioonipoliitikud.

„See on täiesti vastuvõetamatu, et Vattenfall investeerib uutesse söe- ja gaasiküttel jaamadesse ja suurendab heitmeid. Suur vastutus selle eest lasub valitsusel. See on liiga palju kuulanud ettevõtet ja lasknud sel liiga palju teha, mis ta tahab,“ ütles Rootsi roheliste partei kõneisik Per Bolund.

Ka Rootsi sotsiaaldemokraadid kahtlevad Vattenfalli strateegias ning leiavad, et firma tegevus õõnestab usaldust Rootsi valitsuse kliimapoliitika vastu. Vasakpartei eestkõneleja sõnul on Vattenfall väga ohtlikul kursil.

Selle asemel leiab opositsioon, et valitsus peaks 100% riigile kuuluvas firmas ohjad kõvemini pihku võtma ja suurendama panust taastuvenergiale.