ELi CO2 kvoodi turu saatus noateral

Plaani vetostamise katse kukkus komisjonis eile läbi, vahendas agentuur Bloomberg.

Parlamendi keskkonna­komisjon kaalus muudatust ELi heitmekvootidega kauplemise seaduses, mis annaks Euroopa Komisjonile voli kvoodioksjonite ajakava muuta. Eesmärk on lükata teatud hulga ülemäärase kvoodi müük praegu kümnendi lõpuni edasi, et ülepakkumist vähendada.

Läinud kuul kukkus aasta eest 10 euro tasemel olnud kvoodi hind juba 2,81 euro tasemele tonnist. Kaalul on ELi 54 miljardi euro­ suuruse heitmekvootidega kauplemise süsteemi saatus, mis piirab enam kui 12 000 Euroopa ettevõtte heitmeid.

Keskkonnakomisjoni otsus on nõuandev suunis parlamendile, mis hääletaks seadusemuudatust ilmselt aprillis. Seejärel peavad selle heaks kiitma ka ELi liikmesriigid.

Ülepakkumist ettepanek ei lahenda. Ülepakkumise vähendamiseks on Euroopa Komisjoni eesmärk ajutiselt 900 miljoni tonni ulatuses heitmekvoote müügist kõrvaldada. Need kvoodid tuleksid oksjonile aastatel 2019–2020.

Komisjoni ettepanek ei lahenda ülepakkumise probleemi, kuna lükkab kvoodi müüki üksnes edasi, ütles Brüsseli Bruegeli mõttekoja analüütik Georg Zachmann.

EL käivitas heitmekvootidega kauplemise süsteemi 2005. aastal, et aidata täita 1997. aastal Kyotos võetud eesmärki vähendada kliima soojenemist põhjustavaid heitmeid.

Eeldati, et süsteem survestab firmasid investeerima heitmeid vähendavasse tehnoloogiasse – mida kõrgem kvoodi hind, seda suurem stiimul investeerida.

Majanduskriis Euroopas on aga tööstustoodangut vähendanud. See on ühtlasi vähendanud heitmeid ja tekitanud turul ülepakkumise. Kvoodi hind on alanenud viie euro tasemele.

Eile ja üleeile kõikus heitmekvoodi hind 5,12–5,13 euro­ tasemel.

Mõju avaldaks 50eurone hind. “Meie analüüs näitab, et kvoodi hind peaks olema 50 eurot, et mõju avaldada,” ütles ajalehele Wall Street Journal(WSJ) rahvusvahelise energiaagentuuri IEA peaökonomist Fatih Birol.

Asjaolu, et Euroopa on nüüd söe tarbimiselt USAst mööda läinud, kerkides maailmas söe –maailmas kõige enam heitmeid põhjustava fossiilse kütuse – tarbimisel teisele kohale, tõendab, et Euroopa praegune poliitika heitmete piiramiseks ei tööta, ütles ta.

“Loodan, et Euroopa Parlament ja teised institutsioonid Euroopas leiavad viisi, kuidas heitmekvoodi hinda tõsta nii, et see annaks reaalse signaali nii tarbijatele kui ka tootjatele fossiilsetele kütustele alternatiivide otsimiseks,” tõdes Birol.

Eile Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjonis hääletusel olnud meede võib kvoodi hinna kergitada 14–18 euro tasemele tonnist, mis ei ole ikka veel piisav, ergutamaks investeeringuid vähem saastavatesse energialiikidesse, ütles ELi energiavolinik Günther Oettinger Wall Street Journalile.