Säästuraha aktsiates soodustab investeeringuid

Raha kasvatab risk. Aktsiate ostmine ei tarvitse olla paha plaan, aga kahjuks ei ole järelturult aktsiate ostmine  selline investeering, mis võimaldaks raha hulka majanduses suurendada. Kui tegu pole just uute aktsiate emissiooniga, siis vahetab börsil väärtpaber lihtsalt omanikku ning reaalset kapitalimahutust tootmisvõimsustesse ei kaasne. Ja nii nagu raha ei kasva nõudmiseni hoiuarvel, ei kasva ta ka peenemates finantsinstrumentides. Raha kasvatamiseks peab keegi võtma riski ja selle raha näiteks treipingi vastu vahetama. Selleks aga on praegu Euroopas vähe põhjust, sest tarbimise kiiret kasvu pole oodata ja tootmisvõimsused seisavad niigi jõude.

Tarbimissoovitus majanduse ja reaalsete investeeringute elavdamiseks on seega igati asjakohane, kuid seda peaksime tegema kõik koos. Eriti Eestis, kus eratarbimise tase on endiselt 15% madalamal kui viis aastat tagasi ning paljude inimeste elementaarsed tarbimisvajadused on ilmselt rahuldamata. Paraku piirab ühtedel tarbimist raha puudumine ning teistel ettevaatusmotiiv – tulevik on endiselt tumedavõitu. Kuna raha, mille otsene tarbimisväärtus on vähene, hoiuarvel sisuliselt kahaneb, võiks jõukamatele tõesti soovitada tarbimise suurendamist. Ratsionaalne oleks see nende kaupade osas, mis pidevalt kallinevad. Paraku kallinevad peamiselt kulukaubad ja teenused, mida ette tarbida on keeruline. Püsikaubad kipuvad odavnema, mistõttu pole neid mõtet varuda.

Aktsiostu mõju. Aktiivne aktsiate ostmine pole siiski päris lootusetu võimalus majandus uuesti käima lükata. Nimelt on juba ammu tuvastatud positiivne seos aktsiahindade ning reaalsete investeeringute vahel. Seega võib säästude massiline siirdumine aktsiatesse ja sellega kaasnev börsibuum anda ettevõtjatele positiivselt üllatava signaali, et turud teavad midagi tulevaste kasumivõimaluste kohta, mida firmajuhid veel ei tea. See võib eri kanaleid pidi soodustada ka reaalseid investeeringuid.

Kõige kindlam viis tänast ja tulevast heaolu suurendada on ikkagi majanduskasvu abil ja praktikas tähendab see ettevõtete meelitamist tootmiskapitali suurendama. Tarbimise ja börsil kauplemise kaudu nõuab selle eesmärgi saavutamine kollektiivset ohverdust. Turvalisim individuaalne alternatiiv oma säästude reaalväärtuse säilitamiseks võiks aga olla eurotsooni pürgiva Läti riigi võlakiri.