Advokatuur: tsiviilasjade vähenemine näitab kriisi leebumist

Advokatuuri esimees Toomas Vaher lisas, et edasises perspektiivis näeb ta siiski tsiviilasjade rolli suurenemist.

Vähemkindlustatud isikutele mõeldud riigi õigusabi anti 2012. aastal kokku 17 031 korral. Kriminaalmenetluste osakaal riigi õigusabi tellimustes oli 77, tsiviilasjade osa 21 protsenti ning ülejäänu moodustasid muud toimingud, teatab Eesti Advokatuur.

Võrreldes eelnenud aastaga esitati 2012. aastal õigusabi taotlusi ligikaudu kümnendiku võrra vähem, kusjuures kriminaalasjades oli langus ligi seitse ning tsiviilasjades ligi 17 protsenti. Tervikuna on tsiviilasjade osakaal viimastel aastatel püsinud üle 20 protsendi, samas kui varem ulatus riigi õigusabis kriminaalasjade osakaal ligi 95 protsendini.

Riigi Õigusabi Infosüsteemi (RIS) statistika põhjal sisestati kõige suurem hulk riigi õigusabi taotlusi Tallinnas – 6957 ehk 41 protsenti taotluste koguarvust. Järgnesid Tartu (osakaal 11,8 protsenti) ning Jõhvi (7,5 protsenti). Terves Ida-Viru piirkonnas (Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi) oli taotluste osakaal kokku 15,2 protsenti.

Prokuratuur sisestas RISi kokku 6163 taotlust, uurimisasutused kokku 5749 taotlust ning kohtud 5119 taotlust. Nagu ka üle-eelmisel aastal, esitati suurimas mahus tellimusi maikuus, 1623 tellimust, kõige vähem aga detsembris, 1119. Keskmiselt on aasta jooksul RISis osutanud riigi õigusabi 120 advokaati.

Riigi õigusabi seaduse alusel on riigi õigusabi korraldamine advokatuuri ülesanne. 2010. aasta algusest hakati õigusabiga seotud kaitse- ja esindusülesandeid advokaatidele edastama ja jagama läbi advokatuuri spetsiaalse infosüsteemi RIS.

Advokatuur kehtestab abi osutamise eest makstava tasu määrad ja maksete tegemise ning kulude hüvitamise korra. Riigi kohustuseks on tagada riigi õigusabi piisav rahastamine riigieelarvest.