Korpusov: raha tuleb ringluses hoida

Järgneb intervjuu Jaan Korpusoviga, kes tõusis tänavuses Äripäeva Dividendide TOPis 2,9 mln euroga viiendale kohale.

Viimased aastad on Olympicu jaoks olnud edukad. Nii Armin Karu kui ka teie olete teinud ettevõttest kapitalivähenduse väljamakseid ja troonite dividendide edetabeli tippu. Miks otsustasite ettevõttest raha välja võtta?Siin on olemas teisi investeerimisallikaid, et olla rohkemate aladega kursis. Elu on ka põnevam, kui veel investeerida erinevatesse asjadesse.(Korpusov selgitab, et ta pole eraisikuna dividende võtnud: aktsiakapitali vähendamismakselt laekuv raha läks tema ettevõttesse Hendaya Invest, millest ta võttis raha välja, ja kandis selle laenuna investeerimistegevuseks tagasi. Ta lisab, et eraisikuna raha ringlusesse laskmine on mõttetu.)

Kas see raha on teil juba investeeritud või on veel käes?Raha on lakkamatult ringluses. On päevi, kus ta tuleb sisse ja on päevi, kus tuleb pool või kolmveerand või üldse kõik välja võtta. Selline asi arendab silmaringi, annab ettekujutust, mis võimalusi üldse on olemas. Kui edukalt investeerida, läheb ka elu huvitavaks.

Mis valdkondadest räägime, kui kõneleme viimastest investeeringutest?Oi, mul on palju investeeringuid. Ma jätaksin valdkonnad enda teada. Väga hästi võib olla juurde ostetud Olympicu aktsiaid, aga ma ei hakka ütlema, mis asjades see täpsemalt on läinud. Tähtis on see, et raha on majandusringluses tagasi.

Kui raha on pidevas investeerimisringluses, kas siis kätte midagi ei jäägi?Jääb ikka. Isiklikuks tarbeks on ka raha, aga seda pole nii palju vaja, suur osa läks minu ärisse investeeringuteks tagasi. Investeerimistegevus on olnud edukas – 2010. aastal sai minu firma Äripäeva edukaimate ettevõtete TOPis 5. koha. See oli minu jaoks üllatav, sest Eestis on nii palju ettevõtteid.

Tekib küsimus, et miks viia ettevõttest raha välja ning selle pealt makse maksta, kui selle võiks jätta ettevõttesse ja edasi investeerida?Olympic on maksnud kõikidele oma aktsionäridele dividende. Nii minule, Armin Karule kui tervele reale väikestele aktsionäridele. Sel juhul peaksin ma tegema eraldi korralduse, et mulle mitte palun maksta, aga seda pole vaja.

Kuidas möödus Olympicu jaoks aasta 2012?On läinud hästi. Kõik objektiivsed näitajad näitavad seda. Arvestades sellest, et aktsia on tõusnud 60%, dividendidega peaaegu 70%. Firma toodab väga suuri tulusid, väga suur likviidsuspuhver on firmade vahel. Sellel aastal oleme kõik või enamus laenusid pangale tagastanud.

Võib-olla jälgisite, mida ennustasid kaardid Olypicule tulevaks aastaks? (26. detsembril ilmus Äripäevas video „Mida kaardid börsile ennustavad?”)Jah, ma vaatasin küll seda.

Mis te sellest ennustusest arvasite?Olin Armin Karuga siin mõned päevad tagasi, enne kui ta Ameerikasse sõitis. Vaatasime enda firma kohta ja ka teiste firmade kohta – no ei oska mitte midagi nagu arvata sellest. Seal oli üks firma (Skano Group – toim), mis võib äkki hullemal juhul lõpetada pankrotiga. Kuid Eesti inimene on väga pragmaatiline ega võta selliseid asju eriti tõsiselt.

Ennustati, et Olympic kahvatub ega tule hiigelaastat.Ega ma seda väga tõsiselt ei võta, ta on ju ikka kahtlane. Kui seda börsifirmat, millele isegi prognoositi pankrotiga lõpetamist, see võib ju vallandada ebausklikes investorites aktsiamüügilaine. Aga las need siis olla, üks kord aastas viib mõtted kõrvale. Siiski on küllaltki julge, kuid mõnes mõttes kahtlane samm on maha käidud. Kui mõnel firmal läheb väga hästi, siis see võib olla varjatud reklaam. Selline asi tekitab natuke elevust ja põnevust, aga natuke ka umbusku.

Kas te ei leia, et börsianalüütikud tegelevad sisuliselt sama asjaga?Börsianalüütikud, jah. Kui vaadata, palju nad pihta saavad, siis see on täiesti eraldi teema. Valdavalt, mis massmeedias tuleb välja – rahvusvaheline börsi- ja majandusinfo – see ongi pinnapealne. Ühel nädalal lüüakse klantspilt, kolme nädala pärast hoopis vastupidine. See ei ole saladus, et manipuleeritakse. Börsiinfot antakse välja investeerimispankade poolt. See pole erapooletu.

Kas teie arvates on see ka Olympicut mõjutanud?Olympicut see ei mõjutanud. Olympicu aktsionärid teevad mingi muu analüüsi põhjal otsuseid. Üldiselt on õige info, mis liigub kalli raha eest: näiteks Bloombergi kanal müüb infot, see on suhteliselt objektiivne. Aga massmeedias on manipuleerimine. Otseselt ei valetata, aga mõjutatakse ikka. Kui vaatame USAd, kui seal läks olukord väga kehvaks, oli näha, kuidas massmeedia lihtsalt lollitab inimesi. Väga tähtis asi on tööjõu raport, selle järgi hinnad tõusevad või langevad. Pool aastat tagasi ilmus positiivne tööjõu raport, aga kolm nädalat hiljem lõplik raport, mille järgi polnud asi üldse nii roosiline. Aga kui ilmub raport, siis ikka eeldatakse, et see on lõplik raport. Siin manipuleeritakse tohutult palju. Ühel hetkel maalitakse pilt ilusamaks ja siis koledamaks.

Kuidas on see võimalik, et see pole Olympicut üldse mõjutanud?Vot, kui me oleks Ameerika turule saanud – mis muide oli tõsine plaan – siis ta mõjutaks. Aga Eesti firmasid ei mõjuta see, mis maailmas toimub. Kes ostavad Eesti aktsiaid, on kohalikud ja teavad olukorda paremini. Siin näiteks Tallinki osteti väga palju ja meie aktsiaid tõusid enne jõule mõned nädalad. See on hea, et on tulnud sisse rahvusvahelisi investoreid. Aga nemad on tõsised tegijad ega lase end meedia infomürast häirida, vaid olid pildi endale selgeks teinud. Varem pole keegi tegelenud. Nüüd nähti otsingumootoritest, et Eesti näitajad on üllatavalt head. Ostetakse Tallinki, sest temal on mahtu ja järgmised oleme meie, sest siin on natukenegi likviidsust taga. Teised on nii väiksed börsifirmad, seal pole likviidsust. Rahvusvahelistel turgudel puhutakse teadlikult mull sisse. Seal seadusi ei rikuta, kuid kirjeldada saab nii üht-kui teistpidi.

Autor: Katariina Krjutškova, Rivo Sarapik