Eesti ettevõtted töökuulutusse ametikohal pakutava palga suurust enamasti ei lisa. Miks see nii on ja mida firmad põhjenduseks toovad, kirjutab ajakirjas Personali Praktik Äripäeva teemaveebi toimetaja Urve Vilk.
Näiteks on Estanc AS üks neist firmadest, kes on läinud samuti seda teed, et pakutavat töötasu töökuulutustesse ei lisata. “Me ei tee seda sellepärast, et teada saada inimese enda ootused,” selgitab büroojuht Jaana Rajamäe. Ettevõttes on palgavahemik, mida saab kandidaadile pakkuda, aga konkreetne summa sõltub siiski inimesest. Samas ta tunnistab, et juhtub sedagi, et kandidaadi ootused on pakutust palju kõrgemad, mistõttu on kohast loobutud. Seepärast oleks vahel ehk kasulik palgavahemik kuulutusse märkida.
AS-i Pärnu Vesi juhiabi Maarja Lehe sõnul on töökuulutustes palga määra mitteeavaldamise põhjus osaliselt ka seaduses. Näiteks kui ühes firmas oli sekretär vastanud jaatavalt kõnele, milles küsiti, kas töökoht on vaba ja ütles ka palga suuruse, loeti seda hiljem kohtus juba töölepingu sõlmimiseks.
Loe Eesti ettevõtete selgitusi ja palgasummade kujunemisest ajakirja Personali Praktik värskest numbrist. Tellijad saavad ajakirja lugeda ka veebis:
http://pp.aripaev.ee
Seotud lood
Ehkki Etioopia on riik, kus enamik vireleb vaesuses, ei jää ehituses või kinnisvaraarenduses tegutsejate ning juristide teenistus sugugi Euroopa mastaapidele alla. Nupukamad neist elavad lausa kuninglikult.
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.