LOGISTIKA. Mida toob logistika-aasta?

Maksud: veeteetasu

1. juulist kehtima hakkav veeteetasu asendab seni kehtinud tuletorni- ja navigatsioonitasu. Tarmo Ots majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist selgitas, et muutuvad ka tasu arvutuspõhimõtted. “Soodustusi hakatakse tegema korduvkülastavatele laevadele, samuti kruiisilaevadele ja Eestisse remonti saabuvatele laevadele,” lisas ta.

Palgad: autojuhtide miinimumtasu kasvab

Transpordi ametiühingu ja auto­ettevõtete liidu üldtöökokkuleppe järgi tõuseb riigisiseste vedude autojuhtide miinimumkuupalk 620 euroni­ ja tunnitasu 2,85 euroni. Transpordi ametiühingu juhatuse esimehe Peep Petersoni sõnul on 620eurone kuupalk sektori absoluutne miinimum, millest vähem maksta ei tohi. “Enamik ­autojuhte teenib juba praegu rohkem,” lisas ta.

Lepe jõustus 2013. aasta 6. jaanuaril ja selles sisalduvad töötasu ning töö- ja puhkeaja reeglid on kohustuslikud täita kogu sektorile. Palgakokkulepe kehtib kõigile autojuhtidele, kelle põhitöö on kaubavedu, hoolimata sellest, kas see on ettevõtte põhi- või abitegevus, selgitas Peterson.

Logistikapinnad: uute vähesus tõstab hindu

Ober-Hausi analüütiku Rain Räti sõnul mõjutasid lao- ja tootmispindade arengut 2012. aastal eelkõige välisnõudluse vähenemine ja ebakindlus majanduses seoses Euroopa võlakriisiga. “Märgatavalt on kasvanud Soome päritolu firmade huvi. Selle taga on eelkõige Eesti lähedus, maksusüsteem ning soodsad tööjõu- ja püsikulud,” tõi Rätt välja.

Turu stabiilne areng. Võrreldes 2011. aastaga A-klassi lao- ja tootmispindade pakkumine logistiliselt hinnatud asukohas Tallinnas ja Harjumaal mullu vähenes ning üürihinnad veidi kerkisid. “Kuigi üürihinnad on tõusnud, ei ole lähtuvalt praegusest üüritasemest ilma kindla kliendita otstarbekas hakata rajama uusi lao- ja tootmispindu, sest ehitushindade tõusu tõttu ei ole see majanduslikult põhjendatud,” selgitas ta logistikakinnisvara suundumusi.

Praegu ehitatakse uusi pindu enamasti oma tarbeks. Suurte objektide puhul püütakse enne ehitusega alustamist leida kindel ankurüürnik.

Räti sõnul on ebakindel olukord euroalal sundinud mitut ettevõtet oma laienemisotsust edasi lükkama ning uute pindade ehitust pole alustatud. “Lähiajal on olulisi arendusprojekte oodata tõenäoliselt eelkõige Muuga sadama piirkonnas, mis on sild ida ja lääne vahel,” ütles Rätt. Tema sõnul on enim nõutud uued heas korras 200–500 m2 pinnad.

“2013. aastaks prognoosime heas asukohas A-klassi pindadele hinnatõusu 5–10%,” lisas Rätt, kelle sõnul on Eesti lao- ja tootmispindade areng seotud eelkõige välisnõudluse, otseselt ekspordile toetuva majanduskasvu ja eelkõige Soomest pärit investoritega.

Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade maakler Einar Niin näeb mõningast liikumist A-klassi laopindade üüriturul. “Arendajatel on plaanis rajada ka uusi logistikaparke. Piirkonnana eelistatakse Ida-Tallinna, veidi vähem ka Lääne-Tallinna. ­Uute laopindade mahud jäävad 35 000–50 000 m2 vahele,” lisas ta.

Lao- ja tootmispindade turul peaks 2013. aastal endiselt arvestama asukoha, ettevõtte tegevusala ja põhituru asukohaga. Sõltuvalt ettevõtte eripärast on olulisel kohal vajalik taristu ehk ühendus sadama, lennujaama, raudtee või magistraalteedega, samuti tööjõud. “Valides asukoha tehnoparki, peaks vaatama, kas seal leidub ettevõtteid, kes oma toodangu või teenustega tegevust toetavad. Üldjuhul on tööstuspark Eesti oludes mõistlik valik, kui tegeldakse mahuka laomajanduse või tootmisega,” soovitas Rätt.

Paljudel vitsad käes. “Mõne firma jaoks on tähtsad ka laienemisvõimalus ja piisava võimsusega tehnovõrgud. Olulisel kohal on tootmise alustamise finantseerimise tingimused: kas tehnopargi arendaja rahastab ehitust ja annab tootmispinnad ­üürile, millised on üüritingimused, või peab ettevõte ise ostma krundi ja tellima ehitise.”

Uute kvaliteetsete pindade vakants on väike. “Kevadel-suvel oli nõudlus suurem, praegu domineerib pigem pakkumine, mistõttu on üürihinna tase samaks jäänud. Kui buumiajal ei olnud kliendid nii teadlikud nüanssidest, mis endale rätsepatööna laopindu rajades olulist rolli mängivad, siis nüüd on teadlikkus paranenud ja kliendid valivaks muutunud,” lisas Niin. Esimeste arendustega saadi vitsad kätte, mistõttu osatakse nüüd olulistele tingimustele tähelepanu pöörata (küte, põranda kvaliteet, seina paksus, kommunaalkulud, hoonesisene logistika, hoone kõrgus jne).

 

Võrdlus

Hinnakäärid suurenevad

lao- ja tootmispindade üüripakkumiste hinnavahemik Tallinnas ja Harjumaal, €/m2vanad al 1,2uued, heas korras 3,5–4,5uued, väga heas korras 5–5,5

Allikas: Ober-Haus

Tarbesõidukid: müük kasvuteel

Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuhi Arno Sillati sõnul võib tarbeautode turul täheldada väikest kasvutendentsi.

Positiivseid muutusi oli näha juba 2012. aasta viimases kvartalis. “Suuri veoautosid müüdi üle saja, mis on rõõmustav näitaja, sest niisuguseid sõidukeid ettevõtted seisma ei osta,” sõnas Sillat.

Kui autoturult oodatakse umbes 7–9%st kasvu, siis tarbesõidukite turg peaks prognoosi järgi kasvama 9–10%.

Sillat tõi välja, et sõiduautode arv on pidevalt suurenenud ja jõudnud 600 000 sõidukini, tarbesõidukite arv registris on pidevalt 100 000 ringis olnud.

“Sõidukeid vahetatakse efektiivsemate vastu välja,” märkis ta. GAZ 53 on asendatud sama veojõu, kuid tunduvalt väiksema kütuse- ja hoolduskuluga kaubikuga, tõi ta näite.

Kütus: hind jätkab labiilselt

PwC Advisorsi juhtimiskonsultandi Tarmo Meresmaa sõnul jäävad globaalsed toormehinnad ebastabiilseks ja ettearvamatuks ka alanud aastal. “Näiteks on üleilmset majanduskasvu vedavad Hiina ja India mõlemad suured energiatarbijad,” kommenteeris Meresmaa.

Transpordi- ja logistikasektori jaoks on kütusehinnad teatavasti kriitilise tähtsusega ning ebakindlus peegeldub ka sektori tippjuhtide väheoptimistlikes tulevikuhinnangutes.

“Kuum teema on kütusekulu vähendamine ja muud tegevuse tõhustamise algatused. Mõistlik oleks kaaluda riskide maan­damist negatiivsete stsenaariumide puhuks,” soovitas Meresmaa.

Raske ennustada. Statoil Fuel & Retail Eesti ASi mootorikütuste müügidirektori Meelis Miguri sõnul on kütusehindade arengut keeruline ennustada.

“2012. aastal oli hinnakõikumisi päris palju, kuid aasta lõpuks jäid hinnad üldises plaanis samaks. Aasta alguses hinnad tõusid ja jõudsid kevadeks rekordtasemeni. Sügiseks olid need taas kevadisel tasemel ning aasta lõpuks hinnavahed tasandusid,” tõi Migur välja.

Nafta hinna kõikumist on oodata ka 2013. aastal, mis teeb kulude planeerimise keerukaks. “Seetõttu on mõistlik end lühiajaliste kõikumiste vastu kindlustada kalendrikuu keskmise maailmaturuhinnaga seotud mudelitega,” soovitas Migur.

Laevaühendus: saartele tihemini

Mandri ja suurte saarte vaheline parvlaevaühendus tiheneb ligi 900 reisi võrra, mis vähendab sadamates ootejärjekordi, samas hinnad pisut tõusevad.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhi Tarmo Otsa sõnul on tihedamat üleveograafikut soovinud nii Hiiu ja Saare maavalitsus kui ka kohalikud elanikud.

2013. aastal kehtestatakse Virtsu–Kuivastu liinil aasta läbi tihendatud graafik reedeti ja pühapäeviti. Samuti saab võrreldes selle aastaga tihedama graafiku alusel sõita Heltermaa–Rohuküla liinil ning suvisel ajal Sõru–Triigi liinil.

Autopiletile euro otsa. Alates veebruarist tõusevad ka piletite hinnad.

Nii hakkab tavapilet Kuivastu–Virtsu liinil maksma senise 2,24 euro asemel 2,60 eurot, sooduspilet 1,12 euro asemel 1,30 eurot. Sõiduautopilet kallineb sama liinil seniselt 6,39 ­eurolt 7,40-le.

 

Võrdlus

Enim lisareise Saaremaale

lisanduvate praamireiside arvVirtsu–Kuivastu u 500Heltermaa–Rohuküla u 260Sõru–Triigi u 100

Allikas: majandusministeerium