Homme õhtul arutavad Harju, Lääne ja Hiiu omavalitsuste volikogude liikmed Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteeliini taastamist, mis maksaks 35-40 miljonit eurot.
Kokkusaamise korraldajate sõnul on raudtee piirkonna arengu jaoks väga oluline ja kütab kirgi ka ajaloos tagasi vaadates – sama liini on kasutanud ka Vene tsaari pere ja õukond. Lisaks raudtee taastamise huvilistele on Haapsalu kultuurikeskuses toimuvast üritusest osavõtust teatanud 52 Läänemaa omavalitsuste volikogude liiget 12st volikogust ja neli vallavanemat.
Haapsalu linnavolikogu esimehe Jaanus Karilaidi sõnul on regiooni ühine soov pääseda transpordi arengukavva. "Töökohad, majandus ja keskkond on üks argument, kuid teiselt poolt tuleb lõpetada ebanormaalne olukord, kus raudteeühendus puudub kahe tõmbekeskuse – Tallinna ja Haapsalu – vahel ning raudtee lõppeb metsade keskel," viitas ta Riisipere jaamale.
Nissi vallavanem Peedo Kessel kinnitas, et neile on esmatähtis ühendus Keila ja Tallinnaga. "60-70% inimesi käib tööl just sellel suunal. Sügisest sõidab Riisiperre moodne rong, kuid Turbas, kus on ka üle 900 elaniku, on ühendus kehv. Nelja aastaga on valla elanike arv vähenenud 232 inimese võrra ning on tänaseks 3018. Peamine põhjus on kättesaamatud töökohad," märkis ta.
Teisalt arenevad Kesseli sõnul ka maakonnalinnad. "Täna on Haapsallu võimatu tööle või kooli sõita ning peale raudtee kadumist on Haapsalu ka puhke- ja kuurortlinnana meist hoopis kaugemale nihkunud. Bussigraafikud on seatud nii, et arvestavad vaid Tallinna jõudmise suunda," selgitas ta.
Nissi vallavanema kinnitusel on rongitransport tunduvalt mugavam kui bussisõit. "On ruumi, valgust, saab tegeleda eri asjadega ning tööd teha või õppida," sõnas ta.
Hiiu maavanem Riho Rahuoja kinnitas, et hiidlaste jaoks muudab rong vahekaugusi mitte kilomeetrites vaid ajas. "Raudteeliin teeb suhtlemise pealinnaga kiiremaks. Hiiumaa on jalgrattaga läbitav. Rong annab võimaluse rattaga Hiiumaale jõuda ning aitaks kaasa ka elektriautode laenutusele. Autot läheb vaja ju peamiselt vaid Tallinnast Rohukülla jõudmiseks. Oluline on ka efektiivsem ajakasutus. Juba täna saavad inimesed praamil tööd teha, raudtee annab selleks täiendava võimaluse," rääkis ta.
Omapoolsed argumendid raudtee vajalikkuse kohta toovad homsel kogunemisel välja Lääne maavanem Innar Mäesalu, transpordikonsultant Marek Rannala, Hiiu maavanem Riho Rahuoja, riigikogu liige Neeme Suur, Nissi vallavanem Peedo Kessel ja Haapsalu linnapea Urmas Sukles.
Sündmuse lõpetab ühispöördumine majandus- ja kommunikatsiooniministrile Juhan Partsile.
Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteeliini uuringud näitavad selle olulisust piirkonna arengule ning rongiühenduse taastamise mõttekust. Raudtee taastamiseks on vaja rajada 63 km elektrifitseerimata raudteed koos perroonidega, mille maksumus on 35-40 miljonit eurot. Rohuküla sadamani kulgev raudtee loob oluliselt parema ühenduse ka Hiiumaaga, teatasid homse arutelu korraldajad.
Praegu sõidab rong Tallinnast Riisiperre, kust Haapsaluni jääb 55 kilomeetrit ning Rohukülani – sealt pääseb Hiiumaale – 63 km. Rongiühendus aitaks hiidlastel kokku hoida 45 minutit ning tooks Tallinna Hiiumaale ajaliselt oluliselt lähemale.
Seotud lood
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.