Eesti Energia: USA projekti kahetsema ei pea

Eilne Eesti Ekspress kirjutas, et Eesti Energia investeeringu kohale Utah’ osariigis on kerkinud murepilved. Nimelt ei andnud Ameerika põlevkiviga tehtud esimesed laborikatsed oodatud tulemusi ja see tekitas küsimuse, kas eestlaste Enefiti tehnoloogia on üldse sealsest kivist õli tootmiseks kõige sobivam.

Eesti Energia nõukogu juhtiv Käo aga sellise tõlgendusega ei nõustunud. “On kummaline näha probleemidega tegelemises midagi negatiivset. Nende lahendamine ongi eesmärk, mis loob väärtust, ja õnnestumine tähendaks Eesti Energia praeguse väärtuse kahekordistamist,” märkis ta. Käo sõnul sai Eesti Energia nõukogu Utah’ projekti kohta viimase ülevaate mõni kuu tagasi. “Nõukogu sai ülevaate projekti seisust ja edasistest ülesannetest, aga projekti lõpetamiseks see info küll alust ei andnud,” selgitas ta.

Ameeriklaste suur toetus. Käo kinnitas, et USA arendusprojekti lõpptähtaeg on 2016. aastal ja praegu pole põhjust sinna investeerimist kahetseda – seni on sealse põlevkiviga tehtud katsetusi alles laboriseadmetega. Käo lisas, et USA investeeringu kasuks räägib sealne suhtumine õlitööstuse arendamisse. “Üks projekti kasuks rääkiv võtmetegur, mida nõukogu Utah’s koges, oli kohaliku kogukonna äärmiselt suur toetus. Me kohtusime Utah’ asekuberneriga ja ka Uintah’ maakonna omavalitsusliidritega, kes olid ja on arendusprojektist väga huvitatud. Seda on Eestis ehk raske ette kujutada,” meenutas ta Utah’ külastamist.

Eesti Energia pressiesindaja Eliis Vennik märkis eile saadetud selgitustes, et ettevõte on otsinud parimat lahendust Utah’s vedelkütuste tootmiseks alates maardla soetamisest. Enefiti tehnoloogiat tuleb kohandada vastavalt kasutatavale põlevkivile.

“Konkreetsed insenertehnilised lahendused kindla põlevkivi efektiivseks ja keskkonnasäästlikuks kasutamiseks on möödapääsmatud. See ei ole meie jaoks mingi uudis,” selgitas ta ja lisas, et arendusprojekti edu või ebaedu saab hinnata alles pärast arendusperioodi lõppu ehk aastal 2016.

Teisalt on mitu opositsioonipoliitikut riigifirma riskijanu kaugete investeeringute tegemisel teravalt kritiseerinud. Mõne aja eest avaldas selle kohta arvamust näiteks Edgar Savisaar. Oma blogipostituses kirjutas ta, et Eesti Energial ei ole tegelikult praegu põlevkiviõli tootmise tehnoloogiat, mida nii Ühendriikides kui ka teises välisprojektis, Jordaanias, kasutada. Lisaks küüniks Savisaare väitel investeering USAsse miljarditesse eurodesse, milleks Eesti Energial võimekus puudub.

Endine Eesti Põlevkivi juht ja riigikogu majanduskomisjoni kuuluv Lembit Kaljuvee pole Eesti Energia välisprojekte sellisel kujul samuti kunagi toetanud. “Selge see, et kui meil on see põlevkivienergeetika ja -keemia oskusteave olemas, siis me peaksime välja minema, aga Ameerikasse minek on totter,” märkis ta. Kaljuvee sõnul peaks investeerima oma teadmisi, mitte kulutama raha, et osta maatükk.

Rikka mehe risk. “Arvestades seda, missugune on USAs investeeringu käimapanemine, kus kasutatakse kaevandamist, kus jäävad maha väga suured jäätmed – Eesti Energia on nii pisike firma, et kas on mõtet teha seda sellises kohas? Lähed keerulisse keskkonda, sa õpid, aga kas Eesti Energia peaks kulutama sellistele projektidele?” küsis Kaljuvee.

Ka võib tema sõnul olla probleemiks tehnoloogia. “Me enam-vähem teame, kuidas see siin töötab, aga põlevkivi on väga kapriisne materjal õli tootmiseks. Nüüd ostad maad, teadmata, milline põlevkivi seal on, ja lõpuks ei ole endal tehnoloogiat ka. Võetud on  väga rikka mehe risk või lihtsalt väga rumalasti mindud,” ütles Kaljuvee.

 

Taust

Eesti Energia välisprojektid

33,3 mln eurot on praeguseks investeeritud 2011. aastal alustatud Utah’ projekti eelarendusfaasi, sellest 29,6 mln eurot­ põlevkivivarude omandamiseks.Eelarendus kestab kuni 2016. aastani ja selleks ajaks on planeeritud investeerida veel 37 mln eurot. Eelarenduse käigus on alustatud geoloogiliste, keskkonna ja turu-uuringutega, kaevanduse planeeringuga ja meteoroloogilise ja õhu kvaliteeti puudutava informatsiooni kogumisega.30 mln eurot lisaks on Eesti­ Energia investeerinud elektri- ja õlitootmise projekti Jordaa­nias, millega alustati 2006. aastal.

Allikas: Eesti Energia

 

Kommentaar

Eesti Energia tegevus on olnud mõistlik

Juhan Parts, majandus- ja kommunikatsiooniministerKüsimus on, kas põlevkiviõli tootmise projektide arendus vajab kulusid? Jah, see vajab teatud faasis kulusid. Kas seal on mingeid riske? Jah, muidugi on riske. Aga selles kontekstis öelda, et me ei hindaks siin saavutatud põlevkivikogemustele ja teadmistele mingit kasvuperspektiivi – see oleks saatanlik viga. Eesti Energia rahvusvaheline tegutsemine on olnud mõistlik. Ja veel kord: mitte sentigi maksumaksja raha see ei võta.Eesti Energia arendab ju oma õlitööstust. See on osa ettevõtte õlitööstuse arengust. Nagu on eraõlitööstusi olemas, on neid ka Eesti Energial. Neil on enda teenitud vahendid ja näe, riik – vana kuradi šaakal – ei võta kasumit välja!