Tarbijale pankade laenu- ja liisingutingimuste kohta infot vahendav ja võrdlev portaal võib olla hea abimees raha ja aja säästmisel – kui on kindel, et kliendi enda kohta avalikustatud infot kurjasti ära ei kasutata.
Äripäev soovitab igal juhul järele mõelda, enne kui enda kohta andmeid anda. Pangalaen.ee-nimelisel portaalil on jumet selles mõttes, et praegu teenivad pangad osaliselt ka inimeste teadmatuse, info piiratud liikumise pealt. Kuid portaali kasutamise hinnaks on oma isiklike, sh finantsseisu puudutavate andmete jagamine. Andmete kogumisest ja töötlemisest on saamas suur äri ning isegi kui portaal ei leki, on võimalik klient endast portaali vahendusel teada andnud finantsasutustele, kellel võib omakorda tekkida kiusatus seda infot ära kasutada.
Idee on iseenesest kiiduväärt. Kliendile antakse võimalus hankida eri finantsteenuste pakkumised nii, et taotlus esitatakse korraga kõigile pakkujatele, ning seejärel tekib võimalus turulolijate pakkumisi võrrelda. Muidugi pole see ühelegi pangale uudis, et ka praegu küsivad kliendid konkurentidelt pakkumisi, ja seda saab teha n-ö toolilt tõusmata ehk pankade kodulehekülgede kaudu. Pangalaen.ee aitab aga aega kokku hoida.
Nähes, et pakkumist küsitakse vahendaja kaudu, on pank tõenäoliselt motiveeritum tegema head pakkumist kui olukorras, kus vaid aimab, et klient küsib pakkumise ka teistelt. Kliendil tekib hea ülevaade turuhindadest ning koos sellega valikuvabadus. Ilmselt see ongi põhjus, miks suured pangad portaali suhtes kuigi koostööaltid ei ole.
Samas on see, et pakkumist küsitakse korraga mitmelt pangalt, ka ettevõtmise kõige nõrgem külg. Laenupakkumise ankeet on püütud teha võimalikult põhjalik ilmselt just seetõttu, et eri pangad küsivad potentsiaalse kliendi kohta veidi erinevat infot.
Paratamatult tekib küsimus, mida selle tundliku infoga tehakse. Andmekaitse inspektsiooni kinnituse kohaselt on kõige olulisem see, et pangalaen.ee ei säilita isikuandmeid ja ei riku isikuandmete kaitse seadust. Sellegipoolest võib vägagi isiklikku laadi info avaldamise suhtes tekkida psühholoogiline tõrge, seda isegi juhul, kui usaldamatuseks ei ole põhjust. Selles valguses töötab portaali omaniku noorus ning tundmatus tema kahjuks.
Võrrelda võiks muudki. Samas on pangalaen.ee asutaja kiirelt reageerinud nii andmekaitse inspektsiooni kui ka tarbijakaitseameti kriitikale ning ametite kirjeldatud puudused kõrvaldanud. See näitab, et ta on huvitatud usaldusväärse teenuse loomisest. Iseasi, kas andmekaitseseadus suudab tegelikult kõikvõimalikke informatsiooni töötlemise viise ennetada. Pole ju harvad juhtumid, kui kliendi poole pöördub müügipakkumisega ettevõte, kellele ta enda teada pole oma andmeid andnud.
Konkurentsi soodustajana pangalaen.ee äriidee toimib. Kui teenus osutub ajahambale vastu pidavaks ettevõtmiseks, siis võiks olla portaali kaudu teenuste võrreldav info kättesaadav mitte ainult kodu-, tarbimislaenude ning liisingute kohta, vaid ka näiteks pensionisamba või krediitkaardi valimisel. Viimaste puhul oleks võrdlev info ehk vajalikumgi kui näiteks kodulaenu puhul. Ka turismifirmade pakkumiste võrdlemine võiks olla hea äriidee.
Seotud lood
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.