Rein Kilk jäi järjekordses lahingus kaotajaks

Pärnu Sadam on näide, kuidas kaks kogenud ettevõtjat üritavad teineteist auti mängida. Tegemist on Eesti mõistes gigantide heitlusega. Nii Kilk kui ka Siff on oma äri päästmise nimel valmis valged kindad käest viskama. Mõlemad on oskuslikud lobistid. Nüüd on nende ärihuvid põrkunud Pärnu Sadamas ning esimesed lahingud on Kilk kaotanud.

Rahamasin. Pärnu Sadam on seni olnud Kilgi edukaim ettevõte, korralik rahamasin, mis võimaldas tal tegevust laiendada toidu- ja puidutööstuses. Viimased aastat pole aga Kilgile roosilised olnud. Tema osalusega ettevõtted on kukkunud nagu üleküpsenud õunad.

Kilgi kehva rahalist seisu üritaski ära kasutada Siff, kes tegi sadama omanike vahel puhkenud tüli ära kasutades Einmannile ja Pihelbule ostupakkumise. Äripäeva andmetel pakkus Siff poole Pärnu Sadama aktsiate eest 18 miljonit eurot ning oli nõus, et mehed jätkavad ka pärast osaluse müüki sadama juhtimist. Ostutehingu teostumisel oli takistuseks kaasaktsionär Kilgi eelisostuõigus. Transcomil oli võimalik soovi korral osta kaasaktsionäridelt osalus ära sama hinnaga, millega nad olid valmis osaluse müüma Sifile või kellelegi teisele. Tõenäoliselt panustasid Siff, Einmann ja Pihelbu sellele, et võlgades Kilgil pole võimalik raha kokku saada ning seetõttu saab Siff osaluse endale, tulevikus üritab aga ka Transcomile kuuluvad Pärnu Sadama aktsiad ära osta.

Sifi õnnetuseks õnnestus aga Kilgil leida Sifiga võrdväärne huviline. Eduka logistikafirma Baltic Maritime Logistics Group omanikud olid valmis aitama Kilgil rahastada poolte aktsiate ostu. Kui tehing oleks õnnestunud, siis oleks tõenäoliselt kaugemas tulevikus ka Baltic Maritime Logistics Group võtnud sadamas juhtrolli ning võimalik, et Kilk oleks jäänud väikeaktsionäriks. Siff ei olnud nõus lahinguta alla andma ning nii otsitigi juriidilised nõksud, kuidas Kilk eemale puksida.

Trumbid taskus. Esmaspäeval teatas Einmann, et Kilk jäi oma ostusoovist informeerimisega hiljaks. Tema sõnul oli viimane päev reede, selleks ajaks polnud Kilgilt pakkumist laekunud. Kilgil oli aga keeruline Einmannile reedel pakkumist teha, sest too oli kadunud nagu mutt mullaauku. Tõenäoliselt oli see ka põhjus, miks Kilk otsustas ostusoovi reedel avalikustada. Kilk väidab, et esitas ostusoovi õigel ajal.

Pärnu Sadama 50 protsendi aktsiate omanike vahetus on nüüd tõenäoliselt advokaatide pärusmaa. Siff on saavutanud selle, et aktsiate kättesaamine on muudetud Kilgile tülikaks. Võimalik, et nii üritatakse mõjutada Kilgi tehingu rahastajaid, kes nüüd võivad loobuda.

Ka Kilk ei jäta ilmselt jonni ning kui peaks jääma peale tema soov, siis võib Siff tõsta aktsiate hinna nii kõrgele, et see lööb Kilgil ja tema rahastajatel hinge kinni. Riskide maandamiseks on aga võimalik sõlmida kokkulepe, et kui Kilk peaks raha kokku saama ning osaluse ikkagi ära ostab, siis teenitud tulu peavad Einmann ja Pihelbu jagama mõne Sifi firmaga.