Täna riigikogu ees parlamendiliikmete küsimustele vastanud Andrus Ansip tõi Eesti Energia USA investeeringuid selgitades võrdlusse Skype´i.
Peaministri hinnangul on liiga vara rääkida Utah' projekti kahjumist või kasumist, kuna projekt pole sellises staadiumis. "Esimene mõõtmisaeg saabub aastal 2016, kus võib mingisuguseid hinnanguid anda. Aga see kasu-kahju mõõtmine praegusel hetkel on küll selline, nagu ma seda olen juba esitanud: võimalik maksimaalne kahju 100 miljonit dollarit, võimalik maksimaalne kasu 2,6 miljardit dollarit," selgitas ta riigikogu ees. "Võib-olla mõni oleks mingisuguses Skypei arengufaasis võinud ka Skypei poistele öelda, et ärge mässake, ärge tegelege nihukese asjaga, matate hirmus palju raha ja kannate kahjumit! Nad said suurte kasumite osaliseks."
Eesti Ekspress avaldas eelmisel nädalal artikli Eesti Energia Utah' investeeringu kohta, kus tõi välja, et senised katsetused sealse põlevkiviga pole Eesti riigifirma seisukohast paljulubavad, kuna eestlaste Enefiti tehnoloogia ei pruugi kõige paremini sobida sealsele põlevkivile.
Eesti Energia on praeguseks Utah' projekti investeerinud 33,3 miljonit eurot. Projekti eelarendus kestab 2016. aastani ja selleks ajaks on kavas investeerida projekti arendusse veel 37 miljonit eurot.
Seotud lood
Eesti Energia nõukogu esimehe Jüri Käo sõnul pole alust riigifirma õlitootmise projekti lõpetamiseks USAs Utah osariigis.
Tallinna tehnikaülikooli mäeinstituudi direktori, professor Ingo Valgma sõnul on Eesti Energia välismaised põlevkiviprojektid riskantsed.
Eesti Energia äri USAs võib lõppeda, kui Ühendriikide valitsuse märtsi lõpus avalikustatud põlevkivimajandamise kava muudatusettepanekud jõustuvad.
Eesti Energia välisprojektide sattumine kriitika alla sundis riigiettevõtte USA-investeeringute asjus sõna võtma ka peaminister Andrus Ansipit, kes nagu EE juhatuse esimehe Sandor Liivega kokkuräägitult tõi võrdluse IT-vallast. Vaat kui oleks keegi Skype’i poistele omal ajal öelnud, et ärge mässake sellise asjaga, matate sinna hirmus palju raha ja pärast kannate kahjumit!
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.