Eesti Energia nõukogu esimehe Jüri Käo sõnul pole alust riigifirma õlitootmise projekti lõpetamiseks USAs Utah osariigis.
"Mis puudutab konkreetselt Utah' projekti, siis viimati oli see ülevaatamisel paar kuud tagasi. Nõukogu sai ülevaate projekti seisust ja edasistest ülesannetest, aga projekti lõpetamiseks see info küll alust ei andnud," selgitas ta.
Käo sõnul on USA arendusprojekti lõpptähtaeg 2016. aastal ning praegu pole mingit põhjust sinna investeerimise otsust kahetseda – tänaseks on sealse põlevkiviga tehtud katsetusi alles laboriseadmetel. "Eesti Energia võttiski selle arendusprojekti ette, et tööstuslikust tootmisest lahutavaid probleeme lahendada ja seeläbi maavara väärtust kasvatada. Seega on kummaline näha probleemidega tegelemises midagi negatiivset. Nende lahendamine ongi eesmärk, mis loob väärtust ja õnnestumine tähendaks Eesti Energia tänase väärtuse kahekordistamist," rääkis ta.
Samas oli Käo 2010. aasta lõpus koos pooltega nõukogu liikmetest investeeringu vastu, kuid pärast projektiga tutvumist nõukogu toetas seda. "Üks projekti kasuks rääkiv võtmetegur, mida nõukogu Utah's koges, oli kohaliku kogukonna äärmiselt suurt toetus. Me kohtusime Utah' asekuberneriga ja ka Uintah' maakonna omavalitsusliidritega, kes olid siis ja on arendusprojektist väga huvitatud. See on midagi, mida on Eestis ehk raske ette kujutada," märkis ta.
Eesti Energia on praeguseks Utah' projekti investeerinud 33,3 miljonit eurot. Projekti eelarendus kestab 2016. aastani ja selleks ajaks on kavas investeerida projekti arendusse veel 37 miljonit eurot.
Ajaleht Eesti Ekspress avaldas täna artikli Eesti Energia Utah' investeeringu kohta, kus tõi välja, et senised katsetused sealse põlevkiviga pole Eesti riigifirma seisukohast paljulubavad, kuna eestlaste Enefiti tehnoloogia ei pruugi kõige paremini sobida sealsele põlevkivile.
Seotud lood
Täna riigikogu ees parlamendiliikmete küsimustele vastanud Andrus Ansip tõi Eesti Energia USA investeeringuid selgitades võrdlusse Skype´i.
Tallinna tehnikaülikooli mäeinstituudi direktori, professor Ingo Valgma sõnul on Eesti Energia välismaised põlevkiviprojektid riskantsed.
Tallinna meeri Edgar Savisaare kinnitusel matab Eesti Energia rahva raha ulmeprojektidesse, kuigi neil pole vajalikku rahalist võimekust ega piisavalt kompetentset personali.
Eesti Energia juhatuse liige ja kütuste valdkonna juht Harri Mikk esitas nõukogule sooviavalduse ametist tagasi astumiseks, mille nõukogu ka rahuldas.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.