Eesti Pank: ettevõtja kasutab oma raha või laenab välismaalt

Küsimustele vastab panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja Jana Kask.

Ettevõtted said mullu 22% rohkem laene ja liisinguid, ka eluasemelaenude maht kasvas. Miks see nii oli?

Ettevõtete laenuaktiivsus oli üsna heas kooskõlas majanduskasvuga. Kuigi kuude lõikes mõjutasid laenukäivet üksikud suuremahulised laenuprojektid, on see siiski üsna iseloomulik ka varasematele aastatele. Tegevusalade lõikes paistab silma, et laenukasv oli üsna laiapõhjaline, seejuures viitab kaubandusettevõtete suhteliselt tugev lühiajaliste laenude kasv 2012. aasta sügiskuudel tugevale sisenõudlusele. Teiste majandusharudega võrreldes paistis mullu kiirema laenukasvuga silma transpordisektor.

Aktiivsem eluasemelaenude väljastamine võib olla märgiks inimeste kindlustunde paranemisest, mida omakorda on positiivselt mõjutanud tööturu areng ja suurenenud finantspuhvrid.

Kas ettevõtete ja eraisikute laenude ja liisingute võtmine kasvab ka 2013. aastal?

Eesti Panga detsembris avaldatud prognoosi järgi kasvab pankade laenuportfell käesoleval aastal peamiselt ettevõtete suureneva laenumahu toel 3,2%. Ettevõtete uute laenude kasv on prognoosi kohaselt tänavu umbes 13%. See ületab küll nominaalse SKP kasvu, kuid jääb madalamaks ettevõtete investeeringute prognoositud kasvust, kuna ettevõtted rahastavad investeeringuid osaliselt viimastel aastatel suurenenud finantsvarade ja omavahendite ning välismaise laenuraha abil.

Hapude laenude osakaal on väga madalale langenud, 3,2%ni, millest see tingitud on? Lätis ja Leedus on numbrid väga palju kehvemad.

Probleemlaenude osakaal on peamiselt alanenud lootusetute laenude bilansist mahakandmiste tõttu. Ehkki laenukvaliteet on Eestis paranenud suhteliselt tugeva majanduskasvu ja madalate baasintressimäärade toel, moodustasid mahakandmised 2012. aastal ligi 70% probleemlaenude vähenemisest.

Läti ja Leedu kehvemaid numbreid selgitab eelkõige riigiti erinev laenutsükkel, aga ka laenuklientide ja pankade mõneti erinev käitumine majanduse langusfaasis, sealhulgas laenuprobleemide ennetamine, restruktureerimised ja maksepuhkused.

Millist 2013. aastat te pangandusturule prognoosite? Mis võib osutuda suurimaks väljakutseks?

Pangandustegevust mõjutab praegu üsna oluliselt madalate intressimäärade keskkond. Ühelt poolt kujundab see laenuvõtjale soodsa intressikeskkonna, kuid teisalt avaldab survet pankade puhtale intressitulule.

Euroopa Liidus jõustub käesoleval aastal uus kapitaliregulatsioon. Ehkki Eestis tegutsevate pankade kapitaliseeritus ja likviidsus on tugevad, mõjutab konservatiivsem regulatsioon EL pangandust laiemalt, sealhulgas emapankade kaudu ka siinsete pankade tegevust ja laenustandardeid.