VEB Fondi skandaal sööb Reformierakonna jalgealust

Eesti Panga ekspresident Siim Kallas väidab, et kaotas pärast 1992.–1993. aasta pangakriisi lahendamist VEB Fondi asjade vastu huvi, kuid ometi seisab tema allkiri 1995. aasta dokumendil, millest võltsimine algas. Eesti Panga auditi käigus avalikustatud dokumentide hulgas on ka VEBi Eesti Pangale saadetud kiri koos Kallase selgelt ära tuntava allkirjaga.

Isegi kui “huvi kaotus” pidi tähendama aktiivsest VEBiga seotud tegevusest eemaletõmbumist, pidi Kallas ometi mõistma, millele ta allkirja andis. Nii on igati õigustatud öelda, et ta ei rääkinud õigust, kui väitis, et ei tea selleteemalisest kirjavahetusest midagi. Kas seda tuleb pidada teadlikuks valetamiseks, mälu valikulisuseks või millekski kolmandaks, näitab ilmselt aeg.

Ülbitsemine ja alavääristamine. Kallase läinudnädalane arvamuslugu Postimehes, mis pidi justkui maha võtma igasuguse kahtluse dokumendivõltsimises osalemises, ei täitnud oma eesmärki. Selle ülbe ja asjakohaste küsimuste küsijaid naeruvääristav toon on liigagi sarnane Kallase kodupartei, Reformierakonna suhtlemisstiiliga ACTA ja partei rahastamisskandaali kuumematel päevadel, mil oravapartei juhtpoliitikud kriitikuid alavääristavate sõnadega kokku ei hoidnud.

Osa vitsu on reformierakondlased juba praeguseks kätte saanud: eelmise aasta augusti 39% pealt on toetajate protsent kukkunud 20 peale. Erakonna peasekretäri väide, et need numbrid ei kajasta reaalset elu, ei mõju veenvalt. Ent kui ka kainusehetk ei peaks erakonna sees veel olema pärale jõudnud, siis saabub see hiljemalt kohalike valimiste tulemusi vaadates.

Vanad luukered tiritakse kapist välja. Ka VEB Fondiga seotud sündmuste eredamad selgusehetked on ilmselt alles ees ning paratamatult tuleb pikalt käiatud mittemäletamise juttudele varsti lõpp. Auditi käigus avalikustatud dokumentide läbitöötamine ja lisamaterjalide leidmine võib võtta aega, kuid see töö käib ning iga asjaosaliste öeldud sõna kaalutakse ilmnevate faktidega võrdluses uuesti läbi. Praeguse seisuga ei ütleks Kallas isegi enam, et kogu see VEB Fondi teema on rahvaluule.

Ja paratamatult tuletab VEB Fondi saaga meelde ka Kallase kunagise 10 miljoni dollari afääri. Kõigis kohtuastmetes õigeksmõistmisest hoolimata seostub see ammune skandaal Kallasele nimega vankumatult tänase päevani ning kuna nii palju küsimusi jäi omal ajal vastuseta, võidakse neid nüüd taas esitama hakata.

Ka omaaegse R-hoolduse salapärased skeemid, millest avalikkusele on seni teada vaid jäämäe veepealne osa, võib uuesti tuliseks teemaks saada, hoolimata asjaosaliste üksmeelsest mälukaotusest.

Kuigi rahvas Eestis presidenti otse valida ei saa, läheb Reformierakonnal Kallase Kadriorgu saatmine vägagi keeruliseks. Partei isa küll kriimulise, ent seni siiski purunematuks osutunud kuvandi mõranemine nõrgendab omakorda oravapartei niigi habrast toetust.

.