Kui varem mindi Leedust välismaale tööle raha kogumiseks, siis nüüd lahkutakse üha enam plaanita vähemalt lähiajal naasta.
Sellise signaali annab riigi maksebilanss, mis näitab raha väljavoolu kasvu.
Euroopa Liiduga liitumise järel ületasid välismaale tööle läinud leedulaste koju saadetud rahasummad ELi struktuurivahendid kordades. Muutus toimus, kui jõuti äratundmisele, et niipea koju naasmist ei ole, ütles Leedu DNB Bankase analüütik Jekaterina Rojaka.
Kui aastatel 2004-2008 oli tavaline, et välismaale – valdavalt Skandinaaviasse, Suurbritanniasse, Iirimaale – läks perepea ja saatis teenitud raha koju, siis nüüd näitab muuhulgas statistika lennujaamadest, et lahkutakse juba kogu perega, ütles Rojaka.
Seda, et raha ei naase, kinnitab ka Leedu kinnisvaraturg, kus varem olid tuntav trend välismaal kogutud rahaga kinnisvara soetamine.
Euroopa Liiduga liitumisest on Leedust lahkunud umbes pool miljonit inimest, ütles Rojaka.
Leedu eelmine valitsus käivitas programmi noorte koju tagasi kutsumiseks.
Koos sellega, et majanduskriis on tabanud ka neid riike, kuhu leedulased peamiselt välja rändasid, on umbes 8000 inimest ka välismaalt naasnud, ütles endine valitsusjuht Andrius Kubilius, kes praegu on Leedu parlamendis opositsioonis.
Seotud lood
Euroopa Ühendamise rahastu ei ole Leedule vähem tähtis kui Eestile, kui ELi valitsusjuhid selle nädala lõpus uuesti Brüsselis kogunevad, et Euroopa Liidu pikaajalises eelarvekavas (2014–20) kokkulepet üritada.
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.