Majandusanalüütik Maris Lauri sõnul oleks arukas, kui Euroopa Liidu põllumajandustoetused väheneksid, kuid suurte riikide vastuseisu tõttu on see keeruliselt saavutatav.
Tänane Äripäeva juhtkiri soovitab põllumeestel ja valitsusel Brüsselist põllumajandustoetuste juurdenõudmise asemel nõuda üldist põllumajandustoetuste vähendamist.
"Arukas lähenemine, aga ma saan samas aru, et Prantsusmaa ja mõnede teiste riikidega on selles osas väga raske vaielda ja eks see on ka see põhjus, miks me vaidleme selle üle, et tõstke õiglaseks," kommenteeris ta juhtkirja.
Lauri sõnul võiks rohkem rääkida sellest, et toetused tuleks võrdseks saada just kärpimise teel. "Olen täiesti nõus sellega, et kui põllumajandustoetused tehti, siis olid põllumajandustoodete hinnad niivõrd madalad, et oli vaja midagi peale hakata. Nüüd on põllumajandustoodete hinnad nii palju tõusnud, et normaalsetes majandusoludes peaks olema võimalk toime tulla," märkis ta.
Mingil määral püütakse toetusi vähendada, ent see on väga aeglane protsess, lisas Lauri. Samuti tõi analüütik välja, et kui toetusi tõepoolest tsentraalselt vähendada, tuleb jälgida, et üksikud riigid iseseisvalt ei hakkaks lisatoetusi maksma: see muudaks asja mõttetuks.
Teisalt märkis Lauri, et säilima peab võimalus erandkorras toetusi maksta. "Kui tekivad erilised olukorrad, mis tingitud kliimast, saagikusest või millestki muust, siis selle jaoks on sekkumismehhanism ikkagi oluline, et hoida üleval ettevõtete jätkusuutlikkust. Et ei tekiks seda, et lööme lehmad maha ja meil järgmisel aastal ei ole enam kedagi, kellelt piima või liha saada," nentis ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Äripäeva hinnangul on põllumeeste nõudmiste loogikas viga, mis on ilmselt ka põhjus, miks neid pole avalikkuses hästi mõistetud.
Põllumehed on öelnud, et kui otsetoetused terves Euroopa Liidus maha võetaks, siis elaks nad väga hästi, ütles põllumeeste keskliidu asepresident Jaan Sõrra.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni juhtiv reformierakondlane Arto Aas tunnistas, et toetab turumajandust ega kuulu toetuste eest võitlejate sekka.
Uuel aastal jõustuv vilepuhuja kaitse seadus hakkab töötajaid, aktsionäre ja kliente ettevõtte väärkäitumisel kaitsma, kuid siiani valitseb segadus teavituste sisuga ning valesti teavitamisel võib rikkuda ärisaladust.