Sotsiaalmaksust peab saama maks, mida tasub töötaja

Äripäeva meelest võiks sotsiaalmaksu tervenisti muuta töövõtja maksuks. Kuid selle muudatuse edukaks tegemiseks on vaja nii vaba raviteenuste kindlustusturgu kui ka võimalust senisest vabamalt otsustada oma pensioni üle. Riikliku ravikindlustusega rahulolematud peaksid valida saama endale sobiva erakindlustuse vormi, nõnda nagu peab valikuvõimalus peaks olema neil, keda ei rahulda praegu kohustusliku II pensionisamba tootlikkus. See tähendab, et muudatusi vajab päris mitu seadust.

Kindlustusliigid. Sisuliselt on sotsiaalmaksu mõlemad osad ju kindlustusliigid, mida aga sellena ei tajuta, sest töövõtja ei näe neid oma pangakontol. Kui ta näeks kontol ka praegu “nähtamatut” osa ja maksaks ise nii ravikindlustuse kui ka pensioniosa, siis räägiks ta selle kasutamises aktiivsemalt kaasa. Alustada võiks kas või sellest, et eeltäidetud tuludeklaratsioonis võiks seni tööandja tasutud sotsiaalmaks näha olla. See summa ajendaks küsima, mida on selle raha eest vastu saadud.

Sotsiaalmaksu liigitamine töövõtja maksuks võiks panna inimesi ka aktiivsemalt maksusoodustusi kasutama (III sammas). See suurendaks huvi investeerimisvõimaluste vastu ja edendaks kaudselt ka ettevõtlust. Peale selle teeks muudatus Eesti maksukoormuse Euroopa silmis arusaadavamaks. Praegu on Eesti ainus riik Euroopas ja OECD liikmesmaade hulgas, kus sotsiaalmaksu tasumine lasub tervenisti tööandja õlul. Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Meelis Virkebau viitab tänases lehes, et sotsiaalmaksu maksmine töötaja poolt takistaks sotsiaalmaksu edasist tõstmist, juhul kui valitsejatel peaks selleks põhjendamatu soov tekkima.

Kehv kommunikatsioon. Tööandjate praegu alles ettepanekuna esitatud plaanil on ka nõrku külgi. Seni ei ole tööandjad muudatuse häid külgi piisava veenvusega kommunikeerinud. Eestis tundub see ettepanek väga uus ja seetõttu on järjepidev selgitustöö vajalik. Tööandjad võiksid ka senisest palju jõulisemalt selgitada, mismoodi üleminek võiks toimuda ning kuidas ületada tekkida võivaid raskusi.

Maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis esitab tänases lehes (täisversiooni saab lugeda veebiväljaandest)  vastuargumendi, et kui maksutulu laekumine sellest ei muutu, siis pole muudatusel mõtet. Tema meelest saavad inimesed hoopis kurjaks, kui hakkavad saama senise sotsiaalmaksu võrra suuremat brutopalka ja peavad siis selle enam saadud summa ikka ära andma. See on maksumaksja alahindamine. Inimene teab ise kõige paremini, mida oma rahaga peale hakata.

Tõsisem on Lehise teine argument, brutopalga arvestuslik suurendamine viib kogu praeguse maksumäärade süsteemi nihkesse, sest kehtivad maksumäärad peavad 13% võrra vähenema. Senised maksumäärad tuleks ümber arvutada ja see pole lihtne ettevõtmine. Peale mitme seaduse muutmise vajavad muutmist ka raamatupidamisprogrammid ja ümberkorraldamist mitme ameti töö. Samuti vajab koolitust hulk ametnikke, mis on kahtlemata seotud kulutustega, mille täie ulatuse kohta puudub praegu selge ettekujutus. Kuid need kõik on ühekordsed kulud.