Kasutamata võimalused

Majandusanalüütik Maris Lauri sõnul hakkab Eestis maad võtma suur tööjõupuudus. “Ettevõtjad peavad arvestama, et võimalik töötajate arv on tegelikkusest tuntavalt väiksem.Ei saa rääkida potentsiaalselt 700 tuhandest töötajast – tegelikult on töötajate potentsiaalne arv 630 000 ehk arvatust 70 000 võrra väiksem,” kirjutas Lauri oma blogis. “Saab kaasata ka praegu mitteaktiivseid,” lisas ta.

Tööandjad muretsevad juba praegu selle pärast,  kust leida töötajat? Üha enam räägitakse võõrtööjõu sissetoomisest.  “See tähendab, et tööjõu nappus muutub kohe-kohe absoluutseks ehk lihtsalt ei olegi töötajaid,” jätkas Lauri. “Töötajate palkamiseks tuleb järjest enam kaasata praegu mitteaktiivseid inimesi, sealhulgas tähendab see osalise tööajaga inimeste arvu kasvu ning tuleb enam tegeleda töötajte koolitamisega.”

1. Erivajadustega inimesed

Erivajadusega inimeste seas on tööpuudus suur – üle 89 000 töövõimetust inimesest on leidnud töö 33 000.Nende töötute seas on nii magistrikraadiga erialatööd otsijaid kui ka lihttööst huvitatuid.Ettevõtja saab erivajadusega inimese näol lojaalse töötaja. “Eriti valdkonnas, kus on rutiinsed tööd – näiteks liinitööd, mis muutuvad töötegijale tavaliselt kiiresti vastuvõetamatuks. Kui võtta tööle autist, hakkab talle see üks ja sama liigutus üha rohkem meeldima ja ta tuleb iga päev motiveeritult tööle,” tõi näite MTÜ Abikäsi eestvedaja Indrek Ülper.Erivajadustega inimesed võivad vajada eritingimusi, siin tuleb appi töötukassa, mis toetab vajaliku hankimist. Tööandja ei pea tasuma ka sotsiaalmaksu, mis tähendab suurt kokkuhoidu.Vaata lisaks abikasi.ee; töötamekoos.ee

2. Muulased

30% Eesti elanikest on muulased. “Muulane on ses mõttes tore sõna – tavaliselt kasutakse Eestis sõna “venelane,” ütles tehnoloogiliste mahutite tootja Estanci­ juht Vaido Palmik. “Seoses Äripäeva konkursiga mitmekultuurilisest ettevõtlusest hakkasime aasta tagasi küsima, mis rahvusest oleme. Leidsime endi seast leeduka, lätlase, udmurdi, ukrainlase, valgevenelase – hulgaliselt vene keelt kõnelevaid inimesi – aga mitte end rahvuselt venelaseks pidava. See oli põnev avastus,” ütles Palmik. Muulased hõlmavad 60% Estanci töötajaskonnast. Ka Estanc seisab probleemi ees: töökuulutus töötajaid ei too. Selle asemel liigub kuuldus tööst suusõnaliselt.Keeleprobleeme ettevõttes ei ole. Pigem häid näiteid tuua: kui tootmisjuht tuli tootmisest kontorisse, siis ta eesti keelt ei rääkinud. Praegu räägib ja kirjutab ta seda puhtalt.Vaata lisaks misa.ee

3. Eakad ja vanaduspensionärid

Eri andmetel töötab iga viies kuni kolmas 400 000 vanadus- ja töövõimetuspensionärist peamiselt osalise tööajaga.Eakas töötaja hindab tööd enam, palgast ja karjäärist olulisem on stabiilsus. Eakas ei lahku SLO Eesti personali- ja kvaliteedijuhi Kristel Elevandi sõnul ettevõttest nii kergekäeliselt kui noored. Teisalt võtab eakal inimesel õppimine kauem aega.

4. Praktikandid

Nores Plasticu juhataja Robert Domak toob AIESECi praktikandi boonuseks välisturgudelt info otsimise – välistudeng suudab uurida seda sügavuti.“Ta ei leia ainult firmade nimekirja, vaid võtab ka nendega ühendust, saab kontakti äripartneriga,” kirjeldas Domak. 2012. aasta sügisel alustas Nores Plasticus müügipraktikat rootslane Fredrik Häller ja suutis kuue kuuga ettevõttele Rootsis kasulikud kontaktid luua.Praegu soovib firma leida kedagi järgmisest sihtriigist, et tegevust laiendada.Praktika annab noorele esimese töökogemuse ja tööandjale leida asendust puhkusel töötajale. Samuti võib praktikant saada võimalikuks uueks töötajaks.Välismaalt praktikantide värbamisega tegeleb Eestis organisatsioon AIESEC Eesti. Lisaks IT- ja telekomiettevõtetele värbavad välismaalt talente ka tootmissektori keskmise suurusega ettevõtted, kes tunnevad peamiselt huvi sihtturu analüütikute ja müügiinimeste vastu ning suudavad neid edukalt ettevõtte tegemistesse sulandada.60% praktikantidest jääb Eestisse veel paariks aastaks tööle ja üldjuhul samasse ettevõttesse.Üks edukamaid näiteid on Daniel Anjos, kes alustas karjääri Eestis AIESECi programmeerija praktikandina Logicas 2006. aastal, kust liitus seejärel Skype’i meeskonnaga ning hiljem liikus Swedbanki.Vaata lisaks aiesec.ee

5. Õpilased ja tudengid

Õpilasi ja tudengeid kasutavad ettevõtted tihti hooajatöölistena. Nii võib saada hea tulevikutöötaja. Näiteks kohvikuketis Kehrwieder alustasid kõik äripindade juhid hooajatöölisena.“Meil on olnud mitu töötajat, kes on Eestist läinud ja tagasi tulnud: vahel kaks või kolm korda. Neid, kes on eriti tublid, oleme edutanud,” kirjeldas Kehrwiederi omanik Vello Leitham.Teisalt peab alaealiste palkamisel arvestama nii tööajale kui ka tööle seatud piirangutega. Samuti peab saama lapsevanema ning 7–14 aastaste puhul ka tööinspektori nõusoleku.Noorte ja ettevõtjate kokkuviimisega tegeleb ka liikumine Junior Achievement, mis pakub võimalust mentoritele. Kasu on mõlemapoolne: noored saavad aimu päris ärimaailmast ja ettevõtjad paremini tundma potentsiaalseid töötajaid. Nad saavad jagada noortele oskusi, mida töötajal vaja.“Oli isegi juhus, kus õpilasfirma lõpetanud noor läks töövestlusele ja tuli sealt tagasi astme võrra kõrgema kohaga, kuna tööintervjuul selgus, et õpilasfirma on talle õpetanud oskusi, mis annavad aluse paremaks tööks,” rääkis SA Junior Achievement Eesti direktor Epp Vodja.“Meiega seotud organisatsioonid, õpilasfirma võistluste hindamiskomisjoni liikmed jt on mõnigi kord töötajaid ja praktikante leidnud. Sama kehtib ka töövarjupäeva kohta, kust on noored endale töökohti ja ettevõtjad töötajaid leidnud,” kinnitas Vodja.

 

Tasub teada

Miks palgata õpilast?

Õpilasest töötaja plussid:ta õpib, tal on harjumus ja vajadus olla ise motiveeritud.On riist- ja tarkvara  tehnoloogia esirindel; ei karda ja võib interneti- ja suhtlustehnoloogiate trendides abiks olla.Pidevalt mõtleb ja on innovatiivne; suudab muudatustele reageerida; toob uusi ja häid ideid.Meeskonnatöö toob koolis edu ning kohvikus on meeskonnatöö ka tähtis.Suudab täita mitu ülesannet korraga.Nooruslikult energiline ja entusiastlik.Oskab keeli ja suhelda.Kohvikutöötaja palgad pole kõrged, aga on muud hüved, nagu elustiil,  paindlik graafik jne.

Õpilase-tudengi palkamise miinused:Kui töökoht on ainult ajaviide. Õpilane ei vaja tööd, kuna saab kõike vajalikku vanematelt.Kui ei saa aru, mida sõna “töö” tähendab. Näiteks tööle hilinemine; probleemid puhtuse ja hoolsusega jne. Kannatavad töötajad puksivad sellise töötaja välja.Kui on põhjendamatult kõrge enesehinnang. Ülbust ei kannata ükski kaastöötaja.palk pole kunagi piisavalt suurKui kassas raha ei klapi.Mõni noor tahab ümbrikupalka. Nii jääks ettevõttel osa maksukulu kandmata. Tundub nagu võit mõlemale poolele, aga meie seda mängu ei mängi.Allikas: kohviku ja röstikoja Kehrwiederi omanik Vello Leitham .

Kuidas leida tulevikutegijaid?

Hooajatöölisi ja praktikante võid leida ülikooli tudengilistidest. Palu teaduskonnal või instituudil edastada töökuulutus.Kuuldused heast tööandjast levivad. Palu hooajatöötajal rääkida vabast töökohast.Tee koostööd ühenduste ja liitudega. Hea näide on MTÜ Abikäsi.Koolita ise endale töötaja! Õpilasfirma mentoriks olles saab kohtuda aktiivsete ja entusiastlike tulevikutegijatega.

 

Kommentaar

Võimalus sallivust suurendada

Maria Kütt, Elioni personalidirektorMeil pole poliitikat, et värbame just erivajadustega töötajaid. Pigem on MTÜ Abikäsi teenused professionaalsed ja koostöö nendega lihtne. Teisalt rikastavad erinevused kollektiivi. Erinevate vajaduste ja taustaga inimeste koos töötamine suurendab sallivust ja avatust uue suhtes. See aitab mõista, et inimesed on erinevad ja kõikvõimalikud eluteel kaasa saadud stereotüübid mitte ainult ei ole tõesed, vaid suisa piiravad inimlikku läbisaamist ja koostööd.