• OMX Baltic0,34%282,38
  • OMX Riga−0,44%870,32
  • OMX Tallinn0,64%1 780,34
  • OMX Vilnius0,64%1 108,18
  • S&P 5000,11%5 842,91
  • DOW 300,52%42 518,28
  • Nasdaq −0,23%19 044,39
  • FTSE 1000,7%8 258,57
  • Nikkei 225−0,08%38 444,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%105,91
  • OMX Baltic0,34%282,38
  • OMX Riga−0,44%870,32
  • OMX Tallinn0,64%1 780,34
  • OMX Vilnius0,64%1 108,18
  • S&P 5000,11%5 842,91
  • DOW 300,52%42 518,28
  • Nasdaq −0,23%19 044,39
  • FTSE 1000,7%8 258,57
  • Nikkei 225−0,08%38 444,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%105,91
  • 19.02.13, 08:54
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Soome kaotab majanduskuritegudega aastas 5 miljardit

Majanduskuritegevusega kaotab Soomes aastas hinnanguliselt viis miljardit eurot, aga mustvalgel on sellest kirjas vaid 170 miljonit eurot, kirjutab Helsingin Sanomat.
Soome politseiameti ja tolli ülevaatest selgub, et majanduskuritegevus jättis politsei tõestatud andmeil riigikassasse 170 miljoni suuruse augu. Raporti kohaselt viis politsei eelmisel aastal lõpule 1700 majanduskuriteo uurimise, mis puudutas kokku 172 miljoni euro suurust kahju. 105,5 miljonit sellest keskendus Helsingisse.
Need numbrid näitavad, kui suured summad on kuritegudena mustvalgelt tõestatud, kuid kahjuks ei räägi sellest, kui palju kuritegusid tegelikult korda saadetakse, tõdes majanduskuritegude uurija Markku Hirvonen. "Rusikareegel on, et paljastatakse umbes 5-10 protsenti tüüpilistest majanduskuritegudest," ütles ta.
Suur osa kuritegudest jääb varjatuks, kuna ettevõtted ei taha nendega seoses oma nime näha. "Näiteks korruptsioonikuritegudest jääb suur osa paljastamata, kuna ettevõtted häbenevad selle väljatulemist," märkis uurija.
Hirvoneni hinnangul kahandavad majanduskuriteod valitsuse tulusid ligikaudu viie miljardi euro võrra, mis on sama suur summa kui kogu Helsingi aastaeelarve.
See on eriti suur, kui seda võrrelda rahaga, mis õnnestub petturitelt tagasi saada. Kümne aasta keskmisena on näiteks arestimise teel tagasi saadud 36 miljonit eurot. Aastati on küll kõikumine suur, nii näiteks õnnestus 2008. aastal saada 59 miljonit eurot, aga eelmisel aastal vaid 34.
Hirvoneni hinnangul võiks tagasisaadavad summad olla suuremad, kui asi tõsiselt käsile võetaks. Majanduskuritegevusega võitlemist takistavad nii kohtute pikk käsitlemisaeg kui ka õigusvaldkonnas tehtud kärped. Valitsuse läbirääkimistel küll saavutati, et halli majandusega võitluseks antakse juurde 20 miljonit eurot.

Seotud lood

Uudised
  • 08.06.16, 07:45
Reinsalu: maksejõuetus on ülitõsine ärikeskkonna probleem
Eesti ettevõtted on pankrotimenetluse ajal varatud, sest meie ettevõtjad võitlevad viimase hingetõmbeni, selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu intervjuus.
Uudised
  • 08.06.16, 07:30
EVEA teeb nimekirja aeglastest prokuröridest
Viiendik majanduskuritegude kohta esitatud avaldustest jääb lauale seisma, sest uurimine venib prokuratuuris ja juhtumid lõpetatakse aegumistähtaja saabumise tõttu.
  • ST
Sisuturundus
  • 20.12.24, 12:49
Tarkvaraarendaja Merada: turvanõrkusi tuleks otsida vähemalt kord kuus
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele