Finantstehingute maksu otsene mõju on enamikule inimestele ja väikeettevõtjatele minimaalne. Suur osa eraisikute igapäevaseid pangatehinguid jääb maksust puutumata (laenud, pangaülekanded, kindlustusmaksed, hoiused, kapitali suurendamise sissemaksed, esmased aktsiate või võlakirjade emissioonid).
Maksukoormust lisandub nendele finantssektori tehingutele, mis maksustatakse. Pangad veeretavad koormuse kindlasti nende tarbijate õlgadele, kes on nende konkreetsete tehingutega seotud. Aga ilmselt annab maksukoormust ka pisut laiemalt pankade kasumimarginaali edendamisse suunata, nagu meil kombeks on. Eestis on enim ohustatud pensionifondide osanikud, sest elu on näidanud, et võtta saab sealt, kust on võtta.
Saab korraldada globaalselt. Eesti tegi otsused finantstehingute maksu kohta Euroopa Liidu suurriikidele meelepärase vastutuleku korras. Võib-olla oleme just sellega võitnud 2014–2020 eelarveperioodiks olulisi lisasummasid. Põhimõtteliselt on aga sellist maksulähenemist võimalik korraldada ainult globaalselt või üldse mitte. Ei ole vist teist sektorit, mis oleks nii globaliseerunud kui finantssektor.
Eestile kipub küsimus seisnema selles, kes selle kinni maksab, kui maksta on vaja, ja see on riigile vähemalt keskpikas perspektiivis kasulik.
ELi häda seisnebki selles, et muidu otsustavad riigid oma asju ise, aga kui on mõni suur jama, üritatakse seda lahendada ühise võluvitsaga.
Seotud lood
Investorid teevad kulda ja bitcoini ostes aina rohkem panuseid sellele, et valuutade väärtus langeb. See trend on tulnud, et jääda, teatas USA suurim investeerimispank JPMorgan Chase.