Märjamaal oli lautade aasta

"Piimatootjad pingutasid lautadega, sest farmiehituseks mõeldud investeeringutoetuste programm hakkas otsa saama," põhjendas Märjamaa vallavanem Eero Plamus, miks neil selline laudaehitusbuum oli.

Põllumeeste hulgas hinnatud meetme, loomakasvatusehitise investeeringutoetust sai PRIA-lt küsida 2012. aastani ja rohkem pole seni taotlusi vastu võetud, sest meetme eelarverahad on otsas. Neil, kelle taotlus rahuldati, on aega lauda ehitamiseks kaks aastat. See, et viimastel aastatel on üle Eesti üksjagu palju uusi nüüdisaegseid lüpsilautu ehitatud, võib olla seotud ka n-ö võidurelvastumisega – ilmselt 2015. aastal kaotatakse piimakvoodid ära.

"Minu puhul oli määravaks see, et ma sain PRIA toetuse, ilma ei oleks lauda ehitus kõne allagi tulnud," rääkis OÜ Sarapiku Farm juht ja ainuomanik Jaan Parve. "Mul olid tookord kaalumisel variandid, et kas ehitada uus laut või lõpetada piimatootmine üldse ära. Õnneks tuli ka pank mulle kui põllumehele vastu ja andis laenu." Sarapiku Farm oli üks neljast, mis 2011. aastal Märjamaa vallas uue lauda ehitas.

Parve sõnul oli tema kahe robotiga farm Raplamaal tegelikult esimene robotlüpsilaut, sest OÜ Orgita Põld avas oma kaheksa robotiga lauda kuu hiljem. "Minu eesmärk oli, et kui teha, siis teha üks kord ja hästi," toonitas Parve. "Tahtsin, et saaks kaasaegne laut, et robotid ikka oleksid. Ma tean, et mitmed siinsed kolleegid, kes algul plaanisid ka roboteid, loobusid lõpuks neist."

Millised vallad suutsid eelmisel aastal kõige rohkem investoreid meelitada, loe tänasest Äripäeva paberlehest.