Ääremaadel aitaks areneda kohalik käibemaksuvabastus

Ääremaade käibemaksuvabastuse tulemusel tugevneks ettevõtjate konkurentsivõime, suureneks tarbija ostuvõime, paraneks elanikkonna elukvaliteet, regioonide sõltumatus ja riigi üldine heaolu. Aidates ääremaid, aitame kogu riiki.

Ei saa tõsiselt võtta parteipoliitikute juttu arengu tagamise mittevõimalikkusest ja taandarengu õigustamist tulevaste põlvede arvel ressursside kasutamise välistamisega. Seda eriti tingimustes, mil koguni veerand töövõimelisest elanikkonnast (ca 100 000 töötut + 100 000 meie töötajat välisriikides) on arengusse kaasamata.

67% ääremaalastest peab praegu töövõimalusi kodukandis pigem kehvaks ja see hinnang on märgatavalt halvenenud (2008 oli 53%). 15–74aastastest ääremaa elanikest vaid 6% on ettevõtjad, 46% palgatöötajad, 22% pensionärid, 14% õppurid ning 10% kas kodused, lapsehoolduspuhkusel või töötud. Viimase viie aastaga on ettevõtjaid jäänud poole vähemaks ja töötuid lisandunud kaks korda. Süveneb väljaränne.

Maksuhoovad. Käibemaksuvabastus kohalikule toodangule vähendaks oluliselt tootja kulusid (eelkõige asjatult põletatud mittekohalikule kütusele), samas saaks tootja võimaluse luua uusi töökohti kohaliku müügivõrgu arendamiseks ja tootmisvõimsuste suurendamiseks. Paraneks ka võime konkureerida mittekohalike tootjatega.

Klassikaline käibemaks on käibe reguleerimise vahend, mida mõnes riigis kasutatakse ka kui kohaliku omavalitsuse kehtestatavat instrumenti tarbimise reguleerimiseks. Eestis aga pole seadusandlikult sätestatud ei maksu eesmärke ega funktsioone; see on määratletud lisandunud väärtuse maksuna, majanduslikus mõttes kaudse maksuna. Olemuselt on meie käibemaks üldine tarbimismaks, mille koormuse kandja on tarbija, kes ostab kaupa või teenust ning maksab käibemaksu n-ö toote hinna sees.

Eestis kasutatakse käibemaksu eelarve tulude lihtsustatud ja moonutatud universaalse allikana, omamoodi eelarvedefitsiidi-maksuna. Taoline põhjendamatu rakendus võimaldab poliitikutel näiliselt isegi nn maksude vähendamist, kuigi tegelikult tõstab käibemaks Eestis maksukoormust igal tootjal ja tarbijal, olenemata maksevõimest.

Regionaalpoliitika mõttes mõjub käibemaks praegu ääremaal kui kohaliku toodangu tarbimispidur, mis halvendab elanike elukvaliteeti, muudab arvepidamist ilmaasjata keerulisemaks ja koormab maksuametit kasutu lisatööga. Peale selle soodustab käibemaks praegu inflatsiooni, alandab riigi konkurentsivõimet ja soodustab väljarännet.

Kohalik huvi. Eesti Toiduainetööstuse Liidu hinnangul tähendab toote kohalik päritolu tarbijale eelkõige toote usaldusväärsust, tervislikkust ja kvaliteeti. EMORi tarbijauuringu järgi usaldab ligi 80% tarbijatest kõiki tooteid, mille on valmistanud Eestis kohalik tootja. Riigi efektiivsus kajastub elanike tunnetamisena riigi ja kohalike huvide samastumises.

Kui näiteks määratleda ääremaana need maakonnad, kus elanike sissetulek on alla Eesti keskmise, siis saaksid just nende maakondade maavanemad edendada oma maakonna arengut käibemaksu rakendamise või mitterakendamise kaudu. Käibemaks peaks siis olema maavanema kehtestatav regionaalarengu stimulaator ja käibemaksu tulu peaks olema kohaliku eelarve allikas.

Praegu kimbutavad ääremaid madal ettevõtlusaktiivsus, madala lisandväärtusega välismaiste majandusharude domineerimine, vananenud tehnoloogiast tingitud madal tootlikkus tootmisettevõtetes, ettevõtjate madalam haridustase ja kvalifitseeritud tööjõu vähesus. Seega oleks vaja väärtustada just kohalikke ressursse ääremaa ettevõtetes, samuti piirkondlikku omapära, säästa keskkonda ning pakkuda võimalusel ka omanäolisi tooteid ja teenuseid.

Ääremaa-käibemaksuvabastuse ettepaneku rakendamisega kaasneks väga mitmetahuline efektiivsuse kasv – tõuseks nii majanduslik, finants-, sotsiaalne, demograafiline, poliitiline, psühholoogiline, eetiline kui ka aateline efektiivsus. Idee rakendamine arvutustehniliselt pole kindlasti ületamatu probleem, kui arvestada tänapäeva infotehnoloogia võimalustega. Tarvilik on vaid soov ja tahe tagada lähemas tulevikus ka enamikule ääremaa elanikest vähemalt praegune Eesti keskmine elukvaliteet.