Neljaliikmelise perekonna kuu soovitatav toidukorv maksab Lätis umbes 14% rohkem kui Leedus ja umbes 5% rohkem kui Eestis, selgus Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse uuringust.
Neljaliikmelise perekonna soovitatava toidukorvi maksumus küündis Leedus 280 euroni, Eestis 304 euroni ja Lätis 319 euroni kuus, selgus Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud üksikasjalikust Baltikumi toiduhindade uuringust. Andmeid koguti tänavu jaanuaris, tuginedes hindadele kolme riigi suurematest jaekaubanduskettides.
Palgaerinevuste tõttu on kõige väiksemad kulutused toidule Eestis, kus kaks keskmist palka saavat täiskasvanut kulutavad neljaliikmelise perekonna jaoks kokku pandud soovitatavale toidukorvile kuni 22% sissetulekust. Leedus küündib see kulutuste osa 29%-ni ja Lätis 32%-ni.
„Eurostati andmetel moodustab toidule ja mittealkohoolsetele jookidele tehtavate väljaminekute osakaal üle 20% kogukulutustest, mistõttu on ka oluline seda kulurida tähelepanelikumalt jälgida. Samuti on just selles kulutuste rühmas rohkem optimeerimisruumi kui üheski teises,” kommenteeris Eesti Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juhataja Anne Sägi.
Kolmandik toidueelarvest liha- ja kalatoodetele. Igas Balti riigis moodustavad liha- ja kalatooted üle kolmandiku toidukorvist. Neljaliikmelise pere korral maksab see tooterühm Eestis 122 eurot (40% soovitatava toidukorvi kuueelarvest), Lätis 110 eurot (34% eelarvest) ja Leedus 98 eurot (35% eelarvest) kuus. Selle rühma suurem maksumus Eestis on tingitud värske sealiha ja kala kõrgemast hinnast. Keskmiselt maksab kilo värsket sealiha Eesti poodides 4.90 eurot, Lätis 4.50 eurot ja Leedus 3.80 eurot.
Teisalt on leivast ja teraviljadest koosneva toidukorvi maksumus kõige väiksem Eestis – 46 eurot kuus. Leedu perekond kulutaks kuus sama koguse leiva ja teraviljade peale 48 eurot, samas kui Läti perekond kulutaks 52 eurot. Selles rühmas on peaaegu kõik tooted kalleimad Lätis, näiteks leib, makaronitooted, riis, kaerahelbed, tatar, manna ja jahu, kuigi on ka üks erand – sai –, mille hind on kõige kõrgem Leedus, st 1.80 eurot kilo kohta (Lätis 1.60 eurot, Eestis 1.30 eurot).
Neljaliikmeline Läti perekond maksab soovitatava toidukorvi piimatoodete, köögiviljade või toidurasvade eest kõige rohkem. Samas on puuviljadest koosneva toidukorvi maksumus Lätis ja Eestis väga sarnane, vastavalt 35.40 eurot ja 35.20 eurot kuus. Leedus jääb see hinnanguliselt veidi madalamale – 31.50 eurot kuus.
Sooduspakkumistest enim kasu Lätis. Üks võimalusi, kuidas perekond saaks tarbitava toidu toiteväärtust vähendamata raha kokku hoida, on osta soodushinnaga tooteid. Kuigi kõige kallim soovitatav toidukorv on Lätis, on neil samas ka kõige paremad võimalused kokku hoida, kui poeskäijad kasutavad ära kampaaniaid ja allahindlusi. Arvutustest selgub, et kui Lätis ostab neljaliikmeline pere soodushinnaga tooteid, võivad nad toidule mõeldud rahast 14% ehk 44 eurot kuus kokku hoida. Leedu perekond säästaks 23 eurot ehk 8% kuus ja keskmine kokkuhoid Eestis ulatuks 10 euroni ehk 3% toidukorvile kulutatavast rahast.
Soodushinnaga tooteid ostes oleks kõige kallim toidukorv Eestis (enne oli see nii Lätis) – 295 eurot – ja Lätis oleks hind 7% väiksem ehk 275 eurot kuus. Pärast toiduainete sooduskampaaniate mõju arvestamist on toidukorv jätkuvalt kõige odavam Leedus ehk 256 eurot kuus.
„Uuring näitab, et soodushinnaga tooteid ostes on võimalik toidule mõeldud raha kokku hoida,” ütles Sägi. „Lisavõimalus on ka toidujäätmete vältimine. Ostude planeerimine, ostunimekirjast kinnipidamine ja hindade võrdlemine on samuti hea harjumus, mis aitab kulutusi vähendada.”
Soovitatav toidukorv põhineb Eesti Toitumisteaduse Seltsi normatiivsel meetodil, mis tagab inimesele päevase energiavajaduse 2400 kcal ja tasakaalustatud toitumise.
Toidukorvi tootehindade andmeid kogus 2013. aasta jaanuaris Nielsen. Poodides, mil igas riigis 75% summaarne turuosa, vaadeldi tava- ja soodushindu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.