Maksukonkurents haarab ka Põhjala

Võimalikke muudatusi kaaludes on Skandinaavia riigid kiiganud ka Eesti maksumudeli poole.

Täna koguneb Soome valitsus, et arutada koalitsioonilepingu täitmist ning järgmisi samme Soome majanduspoliitikas, sealhulgas maksudes. Valitsus otsib teid majanduskasvu kiirendamiseks, teisalt tuleb pidama saada riigi võlakoorma kasv.

Taanis peaks valitsus täna alustama opositsiooniga arutelu teisipäeval lauale pandud kasvustrateegia üle, milles ühe komponendina on ka ettevõtte tulumaksu kärpimine.

Eile Kauppalehtis avaldatud pikemas intervjuus nentis Soome rahandusminister Jutta Urpilainen, et maksukonkurentsi õhutamine ei sobi tegelikult soomlaste ühiskonnamudeliga, kus riiklike teenuste toimimiseks on vaja ka vastavat tulubaasi.

“Sama hingetõmbega on aga selge, et ettevõtte tulumaks peab olema konkurentsivõimelisel tasemel,” nentis Urpilainen.

Avang Suurbritanniast. Maksukonkurentsi avapaugu andis Briti rahandusminister George Osborne veidi enam kui aasta tagasi, kui teatas plaanist kärpida ettevõtte tulumaks Suurbritannias arenenud tööstusriikide seas madalaimale tasemele. Esmalt 24%-le ja tuleval aastal 22%-le. Sügisel nihutati sihtmärk juba 21%-le.

Sellest võttis tuld Rootsi, mis kärpis ettevõtte tulumaksu määra 22%-le juba selle aasta alguses varasemalt 26,3%-lt.

Nüüd on järg Soome ja Taani käes. Lisaks naabritest kõrgematele maksumääradele õõnestavad mõlema konkurentsivõimet kõrged palgad, rahvastiku vananemine, aeglustunud tootlikkuse kasv ja tugev euro, mille liikumist ka Taani kroon tihedalt järgib. Soome SKP kahanes mullu 0,1% ning kinnisvaramulli lõhkemisest visalt toibuva Taani oma 0,4%.

Soome ettevõtlusliidud on teinud ettepaneku kärpida ettevõtte tulumaksu määr praeguselt 24,5 protsendilt 15–20%-le. Ametiühingute keskliidu peaökonomist Olli Koski on soovitanud maksu määra 22%-le kärpida, mis vähendaks maksutulusid ligikaudu 500 miljoni euro võrra. Rahaline kate võiks Koski sõnul tulla ettevõtlustoetuste vähendamisest.

Taanis on ettevõtte tulumaksu alandamine kavas esimest korda 50 aasta jooksul. Valitsuse ettepaneku järgi alaneks maksu määr praeguselt 25 protsendilt aastaks 2016 järk-järgult 22%-le. Maksukärbe on osa suuremast meetmete paketist, mille eesmärk on aastaks 2020 luua Taanis juurde 150 000 töökohta. Panku maksukergendus ei puuduta.

Ettevõtte tulumaksu rahaline kate tuleks Taanis riiklike toetuste ümbervaatamisest ja avaliku sektori kulutuste aeglasemast kasvust.

Rootsile proportsionaalne tulumaks. Ent “maksurahu” ei püsi ka Rootsis. Jaanuaris tuli Rootsi konjunktuurinõukogu välja mahuka analüüsiga Rootsi maksusüsteemist, kus rehkendati ka läbi, kuidas võiks Rootsis välja näha Eestiga sarnane ühtlase määraga proportsionaalne tulumaksusüsteem.

Raporti autorite hinnangul vajaks Rootsi oluliselt lihtsamat maksusüsteemi. Soovitatud ühtlane maksumäär oli 25%, mida rahastataks maksusoodustuste ja erandite harvendamise ning kinnisvaramaksu tõstmisega.

Ühetaolise maksu suurim puudus on raporti autorite sõnul sissetulekute suurenev vahe. Viimast aitaks tasandada maksuvaba miinimumi tõstmine ja riiklike toetuste suurendamine.

Rootsi rahandusminister Anders Borg tõrjus ettepaneku kui huvitava mõttemängu, mida siiski rakendada ei saa. See tõstaks madalama sissetulekuga inimeste makse ja kaotaks ära soodustused, mis ergutavad ettevõtteid töökohti looma.

“Meie lähteülesanne on suurendada hõivet ja alandada noorte tööpuudust,” tõrjus Borg, kui raport avaldati. Samuti ei kiitnud minister heaks eluasemelaenu intressivabastuse kaotamist, kuna see võiks vallandada soovimatu hinnalanguse Rootsi kinnisvaraturul koos kõigi negatiivsete tagajärgedega majandusele tervikuna.

Ettevõtte tulumaksu kärpimist on Borg aga valmis jätkama, kui eelarves ruumi on.

Eesti põhimõte õige. Eesti maksumudelit – ettevõtte reinvesteeritud tulu maksuvabastuse osa – on arutatud ka Soome maksudebatis. Soome rahandusministeeriumi uus kantsler Martti Hetemäki tunnistas hiljuti Kauppalehtis, et põhimõte maksustada ettevõtte kasvamiseks jäetud kasum madalamalt on õige, ehkki Eesti maksusüsteemil võib olla muid probleeme.

Maksumäära langetamine, millele Taani ja Soome valitsus panustada plaanivad, pole samas mingi võluvits.

“Peapõhjus, miks Taani firmad välismaale investeerivad, on Taani kõrged tööjõukulud, milles valitsuse kasvupakett ei too mingit muutust,” nentis Nordea panga ökonomist Helge Pedersen.

Ka teised analüütikud on viidanud, et ettevõtte tulumaksu määr on vaid üks teguritest, mida firmad investeeringute otsustamisel silmas peavad.

 

Võrdlus

Iirimaa tulumaks püüdmatult väike

Ettevõtte tulumaks Euroopa riikides 2012. a, %Prantsusmaa 34,4Belgia 34Portugal 31,5Saksamaa 30,2Hispaania 30Itaalia 27,5Holland 25Taani 25Soome 24,5Suurbritannia 24Rootsi 22Eesti 21Kreeka 20Iirimaa 12,5

Allikas: OECD