Tööstus. Pakendi märgistus peab andma sisust täpse ülevaate

Kõige rohkem segadust tekitavad tootjapoolsed, aga sageli meelevaldsed tõlgendused, mis pahatihti on kas poolik tõde või on tegemist suisa tegelikkuse väänamisega enda kasuks.

Suures plaanis võib pakenditel esitatavad väited jagada kaheks: toitumisalased ja tervisealased. Toitumisalane väide on selline, mis annab mõista, et toidul on kasulikud toitainelised omadused, nagu väited energia, toitaine või mingi muu aine sisalduse kohta, näiteks “suhkruvaba”, “lahja/light” jne.

Tervisealane väide on selline, mis annab mõista, et toidugrupi, toidu või selle koostisosa ja tervise vahel on seos. Tervisealane väide on näiteks “Vitamiin B12 osaleb rakujagunemise protsessis”. Neile esitatavad nõuded puudutavad toiduvalmistajaid, kes peavad tagama väite tõesuse ja põhjendatuse.

Sageli on kirje pakendile lihtsalt välja mõeldud. “Oluline on, et kõik pakendil esitatud väited oleksid teaduslikult põhjendatud ega eksitaks tarbijat. Kui me mingite toidu täiendavate omaduste eest rohkem maksame, siis eeldame, et need omadused ja toime tegelikult ka olemas on,” kirjutas põllumajandusministeeriumi toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Haidi Kanamäe ministeeriumi Maablogi ajaveebis. “Sellise info ja väidete kasutamise reguleerimise eesmärk on tarbija kaitsmine.”

Kanamäe tunnistas, et aeg-ajalt kohtab pakendeid, millele tootja on pannud reklaamlausena väite, mis on teistel sarnastel toodetel või on see leitud hoopis internetiavarustest. Selles, kas see sobib ka konkreetse toiduga või kas sellel üldse mingit tõepõhja all on, ei saa alati kindel olla, nentis Kanamäe.

“Näitena võib tuua sõna tervis, tervise- vms sõna, mida laialt tahetakse kasutada ja erinevatest aspektidest vaadatuna võiksime selle sõna “kleepida” enamikele toitudele,” iseloomustas ta tootjate turundusvõtteid. “Samas on need sõnad liiga üldised, et aru saada, kuidas konkreetne toit siis tervislik on. Seetõttu ei olegi lubatud sellised üldised väited üksi, vaid tuleb viidata ka konkreetsele ainele toidus ja selle toimele.”

Pakend mõjutab otseselt ostuotsuse tegemist. Üha enam on hakanud levima GDA märgistus, mis iseloomustab tootes sisalduvaid soovituslikke päevaseid toitainetekoguseid. Euroliit soovib GDA-märgistuse kohustuslikult kõikidele toidukraami sisaldavatele pakenditele saada. Et aga huvigruppe on palju, siis otsustamine venib. Üks on selge – nii tootjad kui ka tarbijad on seda meelt, et info peab olema ühesugune ja lihtsasti hoomatav.

Eesti Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp kinnitas, et tootepakendi disainimine on oluline protsess tootearenduses, kus disaineril tuleb arvestada psühholoogiliste ja muude ostmist mõjutavate argumentidega.

“Tarbijatena teeme oma arust ratsionaalseid otsuseid, kuid toidukaupu ostavad inimesed ikka silmadega ja sageli tehakse impulsiivseid valikuid,” iseloomustas Potisepp tarbija käitumist. “Saatuslikuks võib saada ka näiteks valede värvide kasutamine. Kõik tahavad ju eristuda.”

Kuna toodete päritolust arusaamine ei ole tarbijatele kerge (globaliseerumine, importkaup, jaekettide omamärgitooted), annavad  mitmed toidumärgid Eestis tarbijatele infot toote kodumaisest päritolust – Pääsukesemärk, Ristiku märk, Eesti Parim Toiduaine, Lipumärk, Eestis Kasvatatud, Eesti Siga, Eesti Lihaveis jt.

“Toodete märgistamine peab vastama eelkõige vastavale määrusele. Kel on tootel ruumi ja tahtmist lisateavet anda, peab ka see olema adekvaatne, põhjendatav ja mitte tarbijat eksitama,” kinnitas Potisepp.

 

Pane tähele

Tarbijal tasub õppida pakendil olevat infot lugema

Kohustuslikud elemendid

Kõlblik kuni kuupäev

Tootja tervisemärkEESTI, loa number, EÜ  – tervisemärgi järgi on võimalik tuvastada loomse toote tootja

Pakkematerjali liigi märgistus

EAN-koodkodeerimissüsteem, mis koosneb muutuva paksuse ja sammuga püsttriipudest ning  mille ülesanne on identifitseerida toode ja võimaldada seda kassas tuvastada koodilugejate e skännerite abil.

Keskmised toiteväärtused 100 g toote kohtaLaboratoorselt määratud või kirjandusest võetud toote rasva-, valgu, niiskuse ja tuhasisaldus, millest ümberarvutuskoefitsiente kasutades saadakse toote energiasisaldus.

KoostisKoostisesse tuuakse ära kõik toote valmistamisel kasutatud koostisosad kaalu järgi kahanevas järjestuses. Kui koostisosa esineb toidu nimetuses, siis peab selle koguse protsentides välja tooma. Koostisosi, mille sisaldus on alla 2% võib esitada suvalises järjekorras muude koostisosade järel.

Säilitada +2 – +6 °Ctoote säilitamistingimused, mil on tagatud toote säilimine “kõlblik kuni” kuupäevani

Tootjavalmistaja, pakendaja või Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud müüja nimi ja aadress

Toote nimetusToote nimetuses tohib koostisosa välja tuua vaid juhul, kui seda koostisosa on tootes kasutatud vähemalt 2%.

Netokogus

Vabatahtlikud elemendid

Argumendid toote eristuvate omaduste kohta

Ilma E621-tatoote valmistamisel ei ole kasutatud kunstlikku lõhna- ja maitsetugevdajat

75% lihakõrge lihasisaldus eraldi argumendina

Eesti Lipu märktoode on valmistatud Eestis

Allikas: AS Rakvere Lihakombinaat

 

Tasub teada

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr. 1169/2011 (kohaldatakse alates dets 2014)

Kohustuslik teave esitatakse silmatorkavasse kohta hästi nähtavalt ja selgesti loetavalt, tekst peab olema tausta suhtes kontrastne.Vabatahtlikult esitatav teave ei tohi samuti tarbijaid eksitada, see ei tohi olla mitmetähenduslik ega ebamäärane ning vajadusel põhineb asjakohastel teaduslikel andmetel.Allergeene peab rõhutama koostisosade loetelus kirjastiili, kirjasuuruse või taustavärvi abil.Toitumisalane teave muutub kohustuslikuks (alates dets 2016)Kohustuslikud elemendid:- energiasisaldus (kJ/kcal)- rasvad, millest küllastunud rasvhapped- süsivesikud, suhkru osakaal nendes- valgud- soolPäritoluriigi (valmistajamaa) või lähtekoha esitamine on kohustuslik, kui selle puudumine võib tarbijat oluliselt eksitada, näiteks pildid või sõnad viitava teisele päritolule.Märgistuses sisalduva teabe eest vastutab käitleja, kelle nime või ärinime all toitu turustatakse või kui nimetatud käitleja ei ole asutatud Euroopa Liidus, siis Euroopa Liidu turule importija nimetus.

 

Mis on mis

GDA – soovitatav päevane kogus (guideline daily amounts)

Euroopa Komisjoni kokku kutsutud Eurodieti toitumisteadlaste 1998. aastal välja töötatud soovitatava päevase toitainekoguse märgistus.Pakendi esiküljel on välja toodud, kui palju sisaldab üks toidu- või joogiportsjon toiduenergiat ja kui suure osa moodustab see soovitatavast päevasest kogusest.Pakendi tagaküljel on märgitud tähtsamate toitainete kogused portsjonis ja nende osakaal päevasest soovituslikust kogusest.Pakendite märgistamise teema koondub ühte määrusesse: “Toidu märgistusele esitatavad nõuded ja märgistamise ning muul viisil teabe edastamise kord”, kus määratletud kõik, alates kirjafondi suurusest, lõpetades toitumisalase teabega.Toitumis- ja tervisealased väited on kirjas määruses 924/2006, nn terviseväidete kasutamine määruses, mis jõustus 14.12.2012.Euroliit soovib GDA kasutamise kohustuslikuks muuta. Vaidlused käivad sektorite vahel, sest erinevate tootegruppide puhul on toitumisalase info edastamise vajadus erinev. Näiteks leivatoodetel on tähtiskiudainete sisaldus, piimatoodetel rasvasisaldus jne.Tegemist on ELi tasandi otsekohalduva määrusega, Eesti saab enne selle vastuvõtmist põllumajandusministeeriumi kaudu esitada oma seisukohad.Alternatiiv – 100g toote toitainete sisalduse kohta käiva info kandmine pakendile.

Tunnustatud Eesti Maitse – Pääsukesemärk

Antakse toodetele, mille põhitooraine on 100% eestimaise päritoluga ning mis on edukalt läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise.Kvaliteedi- ja päritolumärgi väljaandmise eesmärk on väärtustada eestimaist toodet Eesti turul, toetada Eesti toiduainete kodumaist müüki ja eksporti, pakkuda eeliseid konkurentsis, motiveerida ettevõtteid kasutama tootmises eestimaist toorainet ja suurendada tarbija usaldust kodumaiste toodete kvaliteedi vastu.

Tunnustatud Maitse – Ristikumärk

Antakse ELis toodetud toiduainetele, mis läbivad edukalt laboratoorse ja sensoorse hindamise.Toote valmistamisel kasutatud tooraine päritolu ei ole oluline.Kvaliteedimärgi väljaandmise eesmärk on väärtustada kvaliteetset toodet Eesti turul ja pakkuda eeliseid konkurentsis.

Allikad: Eesti Toiduliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

 

Kommentaar

Tervisealane teave läbib tiheda sõela

Haidi Kanamäe, põllumajandusministeeriumi toidu üldnõuete büroo peaspetsialistKui valmistaja soovib oma tootel mingit tervisealast väidet esitada, peab ta saama sellele hinnangu Euroopa toiduohutusametilt. Piisava teadusliku tõenduse korral lisatakse tervisealane väide heakskiidetud väidete nimekirja.Selleks hinnatakse, kas valmistajapoolsed teaduslikud andmed kinnitavad piisavalt kirjeldatud toimet ja kas ainet, mille kohta väide esitatakse, on tootes sellises koguses, et normaalse tarbimise juures lubatud “eriefekt” saavutatakse. Kui taotlus tagasi lükatakse, siis ei tähenda see, et uks jääb lõplikult suletuks. Tagasilükkamise põhjuseks on pigem see, et esitatud andmed ei olnud piisavad väite tõestamiseks.