Logistika. Nõrk nõudlus ja tihenev konkurents masendavad vedajaid

OÜ Hiiu Autotrans juhatuse liikme Urmas Piel­bergi sõnul tuleb vedajaid juurde, samas kliente juurde ei tule. Hiiumaal asuva ettevõtte juht tõi välja, et kui varem tõid saarele kaupa ja toorainet suures osas kohalike vedajate masinad, siis nüüd on sama töö endale saanud lõunanaabrid. “Poola ja Läti autod toovad plastgraanulid tehasesse,” tõi ta näite. Hiiu Autotransil on pikaajalised suurkliendid, kellega koostöö sujub, ja seetõttu ei saa Pielbergi sõnul öelda, et tööd vähem oleks. “Kaubamahud on samaks jäänud,” lisas ta.

Maksujõulist klienti raske leida. Suur probleem on see, et kõik on kõigile võlgu. “See võib olla pessimismi põhjus,” mõtiskles Pielberg. Tema sõnul kliente küll on, aga maksujõulisi kliente on keeruline leida. Samas vedada pole mõtet, kui selle eest raha ei saa.

Eesti-sisest transporditeenust pakkuva Tulirebane OÜ omanik Martin Mandel tunnistas, et  nõudlus on väike, kuna tegijaid on palju. “Odavaid tegijaid tuleb järjest juurde,” ütles Mandel, kelle kõrvu on jõudnud suurte logistikaettevõtete kurtmised vedajate vähesuse üle. Samas kütus kallineb ja veoteenuse hind ei tule kütuse hinna tõusuga kaasa. “Vedaja ei tee hindu, tellija teeb hinna ja vedaja ütleb, kas ta selle hinnaga veab või mitte,” selgitas Mandel hinna kujunemist veoturul.

Mandli sõnul langevad hinnad kohati nii madalale, et vedada pole mõtet, kuna marginaal on olematu.

Aerogistica OÜ juhatuse liige Meelis Koitmäe tõi välja, et alati on kellelgi mingi häda. “Kunagi ei saa rahul olla,” ütles Koitmäe, kelle sõnul kord kurdavad veokorraldajad, siis vedajad ning selliseid näiteid võib tuua igast sektorist. Aerogistica kogemuse põhjal lennu- ja mereveosektoris nõudlus veoteenuse järele hoopis kasvab. “Meil tööd jätkub, mahud kasvavad,” lisas Koitmäe.

Suurtootjate käekäik vedajatele oluline. Koitmäe ei usu, et lennu- ja merevedajad oleks autovedajate eest kaubavooge ära napsanud, sest lennuki ja laevaga veetakse tavaliselt kontinentide vahel liikuvaid kaupu ja Euroopa sees kasutatakse autovedajate teenuseid. Küll aga tõi ta välja, et Eesti-suuruse väikeriigi kaubaveod sõltuvad vähestest suurtootjatest ja kui neil läheb hästi, läheb vedajatel hästi, kui mitte, siis kannatab ka transpordisektor. Koitmäe sõnul mõjutavad veoteenuse nõudlust lisaks kohalikule turule ka maailma tarbijad, sest kaubad liiguvad kontinentide vahel ja siin toodetu võib jõuda üle ookeani. Kohalik turg mõjutab Koitmäe sõnul rohkem autovedajaid.

ASi Smarten Logistics juhi Mait Milleri sõnul on nende veomahud Eesti-sisesel transpordil aasta-aastalt kasvanud ja kasvavad ka tänavu. “See tuleneb uute klientide lisandumisest. Otseselt see muidugi Eesti kogu veomahtu ei kasvata, sest keegi ilmselt meile lisanduva töö korral oma töö kaotab, aga meie koostööpartnerite mahud peaksid olema kas stabiilsed või kasvutrendis,” lisas Miller.

Kuna Eesti jaekaubanduse struktuur pidevalt muutub, ketid tugevnevad ja keskladude osakaal kasvab, siis ei ole kauba omanikel mõistlik enam otsevedusid tellida – kasulikum on kasutada logistikafirmasid. “See toob kaasa ilmselt ka osa veofirmade töö vähenemise, sest logistikafirmad suudavad jaotusveo korraldada efektiivsemalt ja suhteliselt väiksema arvu veovahenditega,” ütles Miller.

Kuldkepp: pigem ettevaatlik optimism