Koostame ülevaate oma veel säilinud inimvarast, esmajoones neist, kes on koolitatud väärtust juurde looma. Need on eelkõige insenerid. Otsime nad üles, teeme selgeks, kes nad on, kus nad on, milline on nende haridustase ja kogemus, mida nad hetkel teevad ja mida sooviksid teha.
Nii saame andmekogu (inseneride registri), mis aitab ettevõtjatel luua targemaid töökohti, oskajatel inimestel leida enesele võimetekohast rakendust, haridusametnikel kujundada teadlikult täiend- ja ümberõppe suundi ning noortel hajutada arusaama, et siinne valik piirdubki peaasjalikult lihtsa ja odava tööga. Loome üksikute tarkfirmade kõrvale rohkesti keerukama ja kallima töö üksusi.
Primitiivne majandusstruktuur. Praegune tööstus rakendab hinnanguliselt vaid kümnendikku neist inseneridest, kes olid varem tegevad.
Siit johtub piinlik tõsiasi, et meie majanduse struktuur on primitiivsem, kui ta oli Vene ajal. Teeme valdavalt lihtsaid jubinaid rikkamatele riikidele. Samal moel jätkates jäämegi madala palgataseme ja kiduva rahvastikuga riikide sekka. Iseseisvusime justkui selleks, et nüüd uhkes iseolemises välja surra.
Pikka aega on heietatud innovatsioonist ja talentide tagasi toomisest, ent kui pole pinnast, kuhu neid istutada, pole ka tulemusi loota. Ettevõtjad kurdavad, et teeks küll keerukamat tööd, kuid pole oskajaid inimesi, keda selleks palgata. Laiali pillutatud insenerid jällegi ei leia endile võimetekohast rakendust.
Uus IME. Kasvav majanduspõgenike hulk ei anna meile enam aega mõtisklemiseks, kas teha riigipidamise reform või mitte. Küsimus on, kuidas seda teha. Nähtavasti peame meelde tuletama kunagise isemajandava Eesti aegu. Vajame uut isemajandava Eesti programmi (uus IME), mille üks osa on eespool nimetatud andmekogu. Inseneride esmane ülesanne on viia Eesti sellisesse seisu, kus me saame hakkama ilma välise toeta.
Eeldused on meil ju suurepärased. Meil on metsa ja põldu, vett, fosforiiti ja uraani ning haritud rahvast. Tuleb vaid loodus- ja inimvara koostöös mõistlikult toimima panna. Pöörame Eesti kompaktsuse ja siinse IT-võimekuse täiel määral kõigi hüvanguks.
Kokkuvõttes saame riigi, kuhu tahetakse jääda ja kuhu tahetakse tagasi tulla.
Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki ja Äripäeva arvamuskonkursil “Edukas Eesti”.
Seotud lood
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.