Eelmisel aastal püüti Eesti vetest kilu ja räime kokku üle 55 tuhande tonni, millest ligikaudu 90% eksporditakse. Kilu ja räime püüavad Eesti kalurid aastas ligi 9 kuu vältel, peatades püügi vaid soojadeks suvekuudeks või karmides jääoludes.
Kui on soov tarbida kohalikku, värsket ja lisaks ka hea toitainete sisaldusega kala, on kilu ja räim selleks parimad, kinnitab põllumajandusministeeriumi spetsialist Kristi Ilves.
Kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialist Ilves kirjutab maablogis, et esmapilgul liigagi igavad ja tüütult väiksed kalakesed on tegelikkuses väga väärtuslikud ampsud. "Kui tarbija teadlikkus tõuseks ja kilu-räime ostuharjumus suureneks, oleks ka kalatöötlemisettevõtetel suurem soov panustada tootearendusse, et tarbijatele pakkuda laiemat valikut kilu- ja räimepõhistest kalatoodetest," kirjutab Ilves.
Kohaliku kala tarbimisest võidab kogu kala liikumise ahel – püügist tarbijani, rõhutab ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.