Laopinnad. Nõudlus ületab pakkumise

“Kui tuua võrdluseks Läti ja Leedu, kus vaba, valmisehitatud laopinda on veel hulgaliselt saadaval, siis Eestis spekulatiivset pinda madalseisuaastatel juurde ei ehitatud.

Tänu sellele on arendajatel võimalus praeguses laopinnavajaduse kasvufaasis jälle edukalt uusi hooneid rajada.

Kuna praegu on turul vaba pinda saadaval üksikutes kohtades paari tuhande ruutmeetri kaupa, siis see vajadust kindlasti ei kata ja kuni 40 000 ruutmeetri suuruse uue pinna osas on ka riskid minimaalsed,” rääkis Domus Kinnisvara äripindade valdkonna juht Einar Vellend.

Vellendi sõnul on praegu nimetatud segmendis Tallinna mõjuala piirkonnas valitsemas vaakum, kus firmadel pole laienemiseks kusagilt midagi juurde võtta. Viimase aja uutest pindadest on lisandunud uute klientidega kiiresti täitunud Tartu maantee ääres Lehmjal valminud 9000ruutmeetrine laohoone.

Olukord peaks tema sõnul normaliseeruma selle aasta jooksul. “Kus on nõudlust, sinna tekib ka pakkumine. Lähtudes klientidelt tulnud tagasisidest arvame, et 40 000 lisaruutmeetrit peaks olukorra normaliseerumiseks piisav olema,” sõnas Vellend.

Paaril viimasel aastal on hinnad veidi tõusnud. Valminud uute lao- ja tootmispindade üürihinnad jäävad vahemikku 4–4,5 eurot ruutmeetri kohta, vanemad ja kehvemas seisukorras pinnad maksavad 2,5–3 eurot ruutmeetri kohta. Viimase paari aastaga on hinnad mõnevõrra tõusnud.

Ettevõtja ning investori Viido Eineri sõnul on sel aastal fookuses tootmispinnad, seda tõukab tema sõnul tagant Soome ettevõtete kasvav huvi tuua oma tegevus Eestisse üle. Valdavalt otsitakse pindasid metalli- ja puidutootmiseks suurusega 2000–3000 ruutmeetrit.

“Viimasel ajal on siiski enam otsitud keskmise suurusega pindasid, nende vakants on ka vähenenud,” rääkis Einer. “Saadaolevad pinnad on sageli kaua tühjad olnud või siis vajavad suuremaid investeeringuid,” lisas ta. Tema sõnul on ka üksikuid uuemaid pindasid, mis eelmisest üürnikust vabanedes turule tagasi tulnud.

“Uusi laopindu vajavad praegu põhiliselt firmad, kes peale masu on mahte vähendades turgu kaotanud ja nüüd otsustanud lõpuks väiksematele pindadele kolida, või alustavad alles tegevust masujärgselt tekkinud vabades turusegmentides,” rääkis ta.

Eriti on huvi suurenemist tunda erinevatel logistikaga seotud aladel. “Suurematel pindadel tegutsejad paistavad turu kõikumisi kergemalt üle elavat ja pigem otsivad paindlikke lahendusi olemasolevates tingimustes, kui et asuvad üsnagi kulukate ümberkolimistega pindu vahetama,” rääkis Einer.

“Ka hästi minevatel ja kohalikul turul kasvanud firmadel on “mulli” tipus levinud olnud “hurraaga” laienemine asendunud ettevaatlikkuse ja kokkuhoiuga. Arvan, et selline “peale pidu kaineks saamine” kestab ka alanud aastal edasi,” lisas Einer.

Uued pinnad eksportivatele tootmisettevõtetele. Eineri sõnul on alanud aastal kõige suurem huvi ja vajadus lao- ja tootmispindade järele ekspordiga tegelevatel tootmisfirmadel, kelle viimaste aastate head majandustulemused on andnud julgust äri edasiseks laiendamiseks.

“Arendajad on üksikuid uusi pindu ehitatud peamiselt konkreetsete üürilepingutega kaetuse korral. Vähesed üürnikuta arendused on aga parajaks peavaluks sobivate üürnike leidmise tõttu, mis teeb ka praegu ja lähitulevikuski uute pindade arendamise veel riskantseks,” rääkis Einer.

“Lisaks veel võimalikud riskid riigi ja omavalitsuste maksupoliitika valdkonnas, samuti energiakandjate hinnatõusud – mis kokkuvõttes suurendavad arendamise ja üürile võtmise riske,” lisas Einer.

 

Taust

Uued büroo- ja laopinnad tulekul

Sel aastal on valmimas Ülemiste City’s ligi 24 000ruutmeetrine büroohoone Lõõtsa 8. G4Si uus peamaja valmib Paldiski mnt 80 (8300 m2) ja kesklinnas Laeva 2a Navigatori nime kandev büroomaja (8300 m2). Statistikaametile tehtav Tatari 51 valmiv büroohoone hõlmab 4800 ruutmeetrit. Sakala 10 sügisel valmiv büroohoone pakub 3000 ruutmeetrit uut pinda.Vabade laopindade puudus on 2012. aasta jooksul toonud arendusetappi mõne uue projekti. Näiteks on oodata 2013. aasta jooksul Nehatule uusi üüriladusid Peterburi maantee ääres ligi 21 000 ruutmeetri ulatuses, samuti Viljandi maantee alguses Liival on oodata ca 9000 m2 uue laopinna lisandumist. Ka Tartu maantee alguse ümbruses tuleb pakkumisse kuni 37 000 m2 valmivat laopinda.

Allikas: Domus Kinnisvara

 

Kommentaar

Lähtusime pikast perspektiivist

Jüri Ross, Büroomaailm tegevjuhtPõhjus, miks me otsustasime äripinna ise ehitada, mitte seda üürida, peitus lihtsas matemaatikas ehk selles, kui pikalt me oma äris tegevad olla tahame.Lähtudes pikast perspektiivist, oli meie jaoks kasulikum maksta pangale, mitte kinnisvaraomanikule, sest sel juhul on meil aastate pärast raha makstud ja hoone meie enda oma, muidu oleksime vaid üüri maksnud ja kogu lugu.Praegu on igakuised laenu tagasimaksed samas suuurusjärgus kui oleksid üürikulud. Taktikat, kus ehitame ise valmis ning hiljem müüme hoone mõnele kinnisvarahaldajale ning jätkame ise üürnikena, me ei viljele.