Euroopa majanduse sünge neljas kvartal

Aastatagusega võrreldes kahanes SKP 0,9%. Aastaga kokku kahanes euroala SKP samuti 0,6%.

Homme avaldab oma uue majandusprognoosi ka Euroopa Keskpank ning midagi optimistlikku sellest oodata ei ole. Kui midagi muutub, siis pigem kärbitakse numbreid veelgi allapoole, kirjutas Financial Times. Detsembris prognoosis keskpank selleks aastaks 0,3% SKP langust ja inflatsiooni aeglustumist 1,6%-le.

Majanduse nõrgast seisust hoolimata ei oodata Euroopa Keskpanga homselt intressinõupidamiselt enim jälgitud baasintressi määra langetamist, ehkki ruumi selleks oleks. Keskpanga intressimäär on praegu 0,75% tasemel.

Põhimõtteliselt võimaldaks kärbet ka euroalal aeglustuv inflatsioon, mis eurostati esialgsel hinnangul alanes veebruaris 1,8%-le.

Samas, nagu viitavad mitmed analüütikud, ei oleks intressimäära kärpest kasu neil riikidel, kes seda kõige enam vajaksid. Euroala rahaturud on selleks ikka alles liiga killustunud – nagu kinnitab ka Euroopa keskpanga värske kuu-ülevaade, maksid Lõuna-Euroopa riikide ettevõtted laenuraha eest jaanuaris palju kõrgemat hinda kui Saksamaa ettevõtted.

„Kui Euroopa Keskpank intressimäära kärbib, saab sellest kasu Saksamaa, aga mitte Itaalia. See on see ülekandemehhanismi praegune probleem,“ ütles UniCredit panga analüütik Marco Valli ajalehele Wall Street Journal, prognoosides intressimäära püsimist praegusel tasemel. Sama tulemust prognoosivad agentuuri Bloomberg küsitletud 61 analüütikut.

„Majanduslikust aspektist võiks intressikärbe praegu või tuleval kuul isegi õigustatud olla, kuid samas näeme, et poliitikud on jälle ennast lõdvaks laskmas,“ kommenteeris agentuurile Bloomberg ING Groupi ökonomist Carsten Brzeski. „Euroopa Keskpank kõhkleb kõvasti, kas midagi ette võtta, kuni Itaalias see uus poliitiline määramatus kestab.“

Euroala majandus on aga nüüd juba kolm järjestikust kvartalit languses ja ilmselt jätkus trend ka selle aasta esimeses kvartalis, hindavad Bloombergi küsitletud analüütikud.

Eurostati andmeil olid läinud aasta viimases kvartalis euroalal languses nii era- kui avaliku sektori tarbimine, investeeringud, eksport ja import. Firmad ei saa laenu ja ei investeeri, kõrge tööpuudus närutab tarbimist. Töötuse määr euroalal on 11,9% tasemel.

Kõik euroala suurimad majandused olid läinud aasta lõpus eelnenud kvartaliga võrreldes languses – Saksamaa SKP kahanes 0,6%, Prantsusmaal oli langus 0,3%, Itaalias 0,9% ja Hispaanias 0,8%.

Eesti oli aga euroalal kiireima kasvuga riik – SKP kasvas kvartali baasil 0,9% ja aasta baasil 3,4%. Peale Eesti kasvas andmed esitanud euroala riikidest majandus viimases kvartalis veel vaid Slovakkias.

Eesti peamistest ekspordipartneritest tammus Rootsi majandus viimases kvartalis paigal ja Soome majandus oli 0,5%ga languses (kvartali baasil). Läti ja Leedu on aga koos Eestiga kriisiaegse suure languse järel praegu Euroopa Liidu kõige kiirema majanduskasvuga riigid. Kvartali baasil kasvas Läti majandus neljandas kvartalis 1,3% ja Leedu majandus 0,7%.