Kuigi haiglate nõukogudes istuvad poliitikud kipuvad vahel oma asja ajama, toovad nad haiglale raha ja annavad kindlust.
"Iseenesest pole ju hullu, kui nõukogus istuvad avaliku võimu kandjad ehk poliitikud. Peagi muutub aktuaalseks tõukefondide raha taotlemine ja siis on poliitikutel ülisuur väärtus," vahendavad Meditsiiniuudised Viljandi Haigla endise juhti, praegu sotsiaalministeeriumis haiglavõrgu reformi kavandava Ülle Lumi sõnu.
Lumi hinnangul loodavad nii väikesed kui ka suured haiglad, et kui nõukogus on mõjukas koalitsioonipoliitik, siis on haigla heal käekäigul roheline tee. Aga nagu ikka - asjal on kaks otsa. Erakonnad võivad haiglasse tuua valimiskampaaniad ja populismi ning vahel kipub poliitiku eneseteostuse soov varjutama haigla huve.
Kuigi Lumi teab väga hästi poliitiku väärtust nõukogus, pooldab ta kodanikuaktivist Sergei Metlevi ettepanekut, et riigikogu ja kohalike volikogude liikmetel tuleks keelata riigiettevõtete ja samalaadsete asutuste nõukogudesse kuulumine.
Kas haiglatel on siis poliitikutest rohkem kasu või kahju? Maakonnahaiglate juhid leiavad valdavalt, et neile on küll kasuks tulnud, et kohaliku võimu esindajad on nõukogus.
Näiteks Lõuna-Eesti Haigla juht Arvi Vask on seisukohal, et kuni haigla on otse või kaudselt kohaliku omavalitsuse või riigi omanduses, peaksid nõukogusse ka võimuesindajad kuuluma.
"Poliitikud aitavad siduda haigla tegevust ümbritseva kogukonnaga. Reaalne kasu on olnud investeerimisotsuste tegemisel," põhjendab Vask.
Edasi loe Äripäeva paberlehest.
Autor: Violetta Riidas, Ave Lepik
Seotud lood
Uuel aastal jõustuv vilepuhuja kaitse seadus hakkab töötajaid, aktsionäre ja kliente ettevõtte väärkäitumisel kaitsma, kuid siiani valitseb segadus teavituste sisuga ning valesti teavitamisel võib rikkuda ärisaladust.