Kooliõpilastele tuleks juba põhikoolis anda vastavas programmis infot selle kohta, milliseid koole ja erialasid üldse olemas on. Neile tuleks tutvustada, missuguseid aineid on vaja selle või teise eriala omandamiseks õppida.
Lapsi tuleks innustada õppima erialasid, mis neid tõesti huvitavad. Praegu valivad õpilased sageli eksameid neis ainetes, mida nad paremini oskavad, ja vaatavad pärast, missugust eriala nende abil õppima pääseb.
Nõudlus ja palk. Õpilastele tuleks teadvustada ka seda, millised on keskmised palgad eri elukutsetel. Sama oluline on õpetada, milliseid riske, hüvesid, miinuseid ja plusse võib ühe või teise elukutsega kaasneda; missugused on enese täiendava harimise ja karjääri võimalused, kui suur on nõudlus eri erialade spetsialiste järele, kui palju oli lõpetajaid eelmistel aastatel ning millised on alternatiivid, kui pole võimalust soovitud erialale õppima minna. Seda kõike tuleks selgitada nii kõrgkoolide kui ka kutseõppe kohta.
Ka tuleks õpilasi suunata mõtlema oma tulevikule. Nad peaksid endale teadvustama, et tuleb hetk, mil nad peavad valima, mida oma eluga peale hakata. Nad peavad saama teadlikuks oma võimalustest ning sellest, kuidas eesmärgini jõuda. Õpilased peavad tajuma, et nad on tulevased täiskasvanud, kes teevad eeldatavasti tööd. Neile tuleks teha teste, mis näitaks, milleks neil tegelikult võimeid on. Mingil määral on sellised testid ka praegu koolides olemas, kuid need on pinnapealsed ning tagasiside õpilastele on kehv.
Teine osa programmist võiks olla praktilisem – õpilastele antakse võimalus näha eri elualade firmade tööd ning sellest ka ise osa võtta.
Meeldiv töö. Firmad võiksid näiteks anda keskkooliõpilastele lahendada ülesandeid, mis nende firmas lahendust vajavad – see looks sideme õpilase ja päris elu vahel. Kui õpilane on mõne firma probleemi lahendamisse suuresti panustanud, tekitab see firmas usaldust ta näiteks praktikale võtta.
Sellise programmi eesmärk on suurendada õpilaste teadlikkust oma võimalustest eri koolides ning anda ülevaade erialadest ja suundadest. Programm annaks oskuse näha end potentsiaalse töötaja, mitte igavese õpilasena.
Tulemused oleks näha mõne aastaga – ei oleks vaja nii palju ümberõpet, ei oleks nii palju rahulolematust, kuna õpilastest on saanud täiskasvanud inimesed, kes teevad tööd, mis neile meeldib, mitte sellist, millega arvavad end hakkama saavat.
Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki ja Äripäeva arvamuskonkursil “Edukas Eesti”.
Seotud lood
Eesti investorid on oodatud mitme põneva riigi kinnisvaraturule – ka Dubaisse. Kiirelt kasvav linn ja lisandunud elanikkond annavad arendajatele põhjust rõõmustamiseks.