Dividendidele sotsiaalmaks, sotsiaalmaksule lagi

Lahenduseks oleks ükskõik missuguse tulu, sh dividenditulu maksustamine sotsiaalmaksuga kuni 20 000 euroni aastas koos sotsiaalmaksu lae kehtestamisega. Selle piiri pakkus välja advokaat Aku Sorainen.

Füüsilisele isikule palga maksmine dividendidena äriühingu kaudu on Eestis üsna levinud praktika, mida kasutavad näiteks arstid ja advokaadid. Ametlikult makstakse miinimumpalka, põhisumma aga võetakse välja dividendidena, mis on praegu sotsiaalmaksuvaba.

Kompromiss. EfTEN Kinnisvara juhi Viljar Arakase välja pakutud idee maksustada füüsilise isiku dividendid sotsiaalmaksuga ja samal ajal kehtestada sotsiaalmaksu lagi on iseenesest kompromiss. Mõistlik on seada piir nt 20 000 euro juurde aastas, millest suurem summa jääks endiselt sotsiaalmaksuvabaks. Selline lähenemine lähtub eeldusest, et kõik tulu teenivad eraisikud annavad oma panuse solidaarsesse ravi- ja pensionikindlustusse. Praegu on meil hulk inimesi, kes tulu teenivad, aga sotsiaalmaksu ei maksa. Kõnealuse muudatuse korral oleks inimese enda asi, missugustest allikatest (palk, dividendid vm) tema sissetulek kujuneb, kuid kui ta pole maksnud sotsiaalmaksu kuni 20 000eurose aastatulu pealt, siis määratakse talle tuludeklaratsiooni põhjal vastavalt teenitud tulu suurusele 33% sotsiaalmaksu juurde.

Juba 2009 leidis mitu ettevõtjat, et sotsiaalmaksu lae kehtestamisega on hiljaks jäädud. Sotsiaalmaksu ülempiiri kehtestamisest rääkis end uue majanduse töörühmaks nimetav grupp ettevõtjaid 2008, tookord pakuti piiriks 250 000 krooni aastas. Teenusmajanduse Koda pakkus viimati laeks kolmekordse keskmise brutokuupalga. Tegelikult on ka koalitsioonileppes kirjas, et alates 2014 algusest ei pea enam maksma sotsiaalmaksu töötasu pealt, mis ületab 4000 eurot kuus.

Kuid seni on dividendide sotsiaalmaksustamist ja sotsiaalmaksu lae kehtestamist valdavalt vaadeldud enamasti eraldi. Dividendidena makstava palga maksustamisega on jõudumööda tegelenud maksuamet, kes aga vastavateemalise kaasuse 2009 ringkonnakohtus kaotas. Pärast seda koostas maksuamet palka ja dividende eristava juhendi kavandi, mille rahvusvahelise maksuõiguse ühingu Eesti töögrupp maatasa tegi, märkides, et palga- ja kapitalitulu maksustamise suur erinevus võib kuritarvitamise korral luua ebaausaid konkurentsieeliseid – jättes märkamata, et neid loob ka praeguse olukorra kuritarvitamine. Maksustamispoliitika juhendist ei piisanud.

Vaja on seaduse jõudu. Dividendide maksustamise vastu sõna võtnute peamine argument on, et see seab ohtu Eesti konkurentsivõime ja peletab siit investeeringud. Mis oleks lihtsam kui ettevõte sellisel juhul Lätti kolida, küsivad nad. Ent kui dividendide sotsiaalmaksustamine käiks koos sotsiaalmaksu lae langetamisega, tabaksime kaks kärbest ühe hoobiga. Suurettevõtjatele oleks see isegi kasulikum kui praegune seis: maksulae seadmisega võidetud summat saab kasutada investeerimiseks või ettevõtte arendamiseks. See annaks ka  ettevõtjatele stiimuli palgata rohkem kõrgepalgalisi töötajaid. Ühtlasi kaoks skeemitamise võimalus, mis ausat konkurentsiolukorda moonutab. Ent kuni muudatusel seaduse jõudu pole, jääb ka maksuametil üle püüda tuult väljal.