Küpros võis Lõuna-Euroopa pangajooksu vallandada

Täpne mõju teistele teiste Lõuna-Euroopa pankade hoiustajatele on Simsoni sõnul veel teadmata. "Siiski näevad nüüd kõik, et sellised hoiuste konverteerimised on ka reaalselt võimalikud, mistõttu võib eeldada, et ka teistest Lõuna-Euroopa pankadest võib taas tekkida hoiuste väljavool," kommenteeris Simson Küprose plaane.

Lisaks Küprosele leiab Lõuna-Euroopas veel panku, mille laenuportfelli kvaliteet on nii halva kvaliteediga, et ei kata enam hoiuseid.

Nädalavahetusel saabus uudis, et Küprose pangad vajavad 10 miljardi euro suurust lisakapitali. Kokkuleppe järgi tahetakse abipaketi andmiseks maksustada alla 100 000 euro suurused hoiused 6,75% maksuga ning sellest suuremad hoiused 9,9% maksuga.

Küprose parlament seda kokkulepet veel kinnitanud ei ole, kinnitamisele peaks see esitatama homme, teisipäeval. Siiski on liikvel juba uued variandid, mille kohaselt võetakse panga omakapitaliks kuni 100 00 euroselt hoiuselt 3%, 100-500 000 eurolt 10% ja enam kui 500 000 eurolt 15%.

Hoiuste kogumaht on Küprosel 70 mld eurot (Eestis 12,2 mld eurot). Maht on sedavõrd suur nii väikese riigi kohta paljuski põhjusel, et Küpros on olnud populaarne offshore piirkond Kreeka ja Vene kapitalile. Mitteresidentide osakaal oli sealsetes hoiustes 37%, millest 10-20 mld eurot moodustasid erinevatel hinnangutel Vene residentide hoiused, kuid kaudselt võib see summa Swedbanki andmeil olla ka palju suurem. Nimelt võivad mitmegi residendiks oleva Küprose firma taga tegelikkuses mitteresidendid – Küprosel on elaniku kohta vähemalt 7-8 korda rohkem hoiuseid kui Eestis. Ainult kohalike eraisikute ja ettevõtete rahana ei tundu see kuigi realistlik.