Väike Küpros ärritab Vene karu

Turud reageerisid Küprose otsusele langusega. Euro kukkus dollari vastu nelja kuu madalaimale tasemele, Euroopa suuremad börsid langesid keskmiselt 1 protsent, Hispaania ja Itaalia börs kõikusid 2protsendilise languse äärel. Kuid suurim langus ei tulnud mitte Küprose naaberriikide aktsiaturgudelt, vaid Venemaalt, mille börsiindeksid langesid 3% ning üle selle.

Euroala rahandusministrid nõuavad, et Küpros kehtestaks päästepaketi saamiseks pangahoiustele maksu. See peaks sisse tooma 5,8 miljardit eurot ning puudutab nii kohalikke kui ka välismaa hoiustajaid, kellest märkimisväärne osa on venelased. Nicosia pankurite sõnul võivad Vene hoiustajad jääda ilma kuni 2 miljardist eurost. Oma pahameelt selle vastu avaldas ka Venemaa president Vladimir Putin, kes nimetas Küprose otsust ebaõiglaseks, ebaprofessionaalseks ning ohtlikuks. Peaminister Dmitri Medvedevi sõnul on tegu lausa võõra raha konfiskeerimisega.

Suurima languse tegid Vene pankade aktsiad. Suuruselt teine laenuandja VTB Group kukkus 3,1% ning suurim laenuandja OAO Sberbank langes 14%.  “Venemaad koos teiste arenevate turgudega, mida ohustavad kõige rohkem maailmamajanduse kasvuriskid, peetakse äärmiselt riskantseks investeeringuks ja seda niikauaks, kui oht USAst ja Euroopast on vähenenud,” ütles Sberbanki peastrateeg Chris Weafer Bloombergile.

Uue ettepaneku järgi tähendaks hoiusemaks seda, et need, kes hoiustavad alla 100 000 euro, peavad maksma 3% maksu, need kes hoiustavad 100 000–500 000 eurot, peavad maksma 10% maksu ning 15% peavad maksma need, kes hoiustavad üle 500 000 euro. Esialgse plaani järgi pidid alla 100 000 euro hoiustajad maksma 6,75% maksu ning üle 100 000 hoiustajad 9,9%.

Suured panused. Küprose presidendi sõnul aitab hoiusemaks vältida riigi pankrotti sattumist, kuna see tingimus tagaks eurotsoonilt hädasti vajamineva 10 miljardi euro suuruse abipaketi. Küprose otsus kehtestada hoiustele maks on praeguse võlakriisi ajal olnud erakordne samm, sest võrreldes varasema praktikaga, olid hoiustajate säästud pühad ja puutumatud.

Venemaa ettevõtteid ja investoreid on Küpros meelitanud madala tulumaksu ja leebe finantsregulatsiooniga. CNBC sõnul on venelastel Küprose pankades 20 miljardit eurot. Mõne hinnangu järgi võib summa olla ka 35 miljardit eurot.

Küprose pangandusekspertide sõnul on alates veebruari lõpust, kui esimesed kuulujutud hoiuste maksustamistest ringlema hakkasid, välismaale toimetatud 100–150 miljonit eurot päevas. See on tekitanud kartust, et sarnased pangajooksud leiavad aset ka teistes Lõuna-Euroopa riikides. Hispaania keskpanga sõnul ei ole nemad kapitalipõgenemise märke veel täheldanud ning pangandussüsteem toimib täiesti normaalselt. See tekitab küsimuse, kas suurimad kannatajad Küprose maksust on siis ikkagi venelased?

Ka Küprosel endal ei pruugi hästi minna. Investeerimispanga Nomura arvates tähendab otsus sundida hoiustajaid panustama Küprose abipaketti saareriigi majandusele kuni 15protsendilist majanduslangust.

“Küprose majandus võib järgneval kahel aastal maksumeetmete tõttu kahaneda 15 protsenti,” ütles pank oma raportis. Euroopa Komisjon prognoosib praegu 2013. aasta languseks 3,5% ning järgmiseks aastaks 1,3%. Nomura sõnul tuleb need numbrid uuesti üle vaadata.

Kuigi kõik hoiustajad saavad kompensatsiooniks pankade aktsiaid ning Küprose president Nicos Anastasiades lubas, et need, kes jätavad järgmise kahe aasta jooksul raha Küprose pankadesse, saavad ka võlakirjad, mis on seotud maagaasist saadava tuluga, võib uus maks Nomura sõnul mõjutada nii tarbijate kui ka ettevõtete käitumist.

Kuld võib päästetee asemel osutuda lõksuks. “Kuigi deposiidid kompenseeritakse, mõjutab maks kindlasti hoiustajaid,” ütles Nomura. Panga sõnul on nende 15protsendiline Küprose majanduslanguse prognoos järgmisel ja ülejärgmisel aastal reaalsem kui Euroopa Komisjoni oma. See, kas langus jätkub ka 2015, sõltub sellest, kui kiiresti finants- ja majandusstabiilsus saavutatakse.

Küprose ebakindluse tõttu on kerkinud kulla hind, kuid tõenäoliselt ei pööra see praegust kulla langustrendi. Kulla hind tõusis eile kahe ja poole nädala kõrgeimale tasemele, 1608,30 dollarini untsi kohta. “Tõenäoliselt on tegu esmase reaktsiooniga. See on lühiajaline ostmine ning nädala lõpuks me näeme jälle müümist,” ütles investeerimisfirma CEF Holdingsi tegevjuht Warren Gilman CNBC-le.