Jõudu tööle, Jaan Männik ja tema mõttekaaslased. Juba uue paremliberaalse erakonna loomise idee väljakäimine (rääkimata siis õnnestunud teostusest) võib raputada talveunest need, keda pikemat aega on vaevanud ideoloogiline kriis, ning tuua kaasa sisulisema debati rahandus- ja majanduspoliitika üle.
Üha raskem on aru saada, millist maailmavaadet esindavad end parempoolseteks nimetavad valitsuserakonnad. Tabavalt võttis selle dilemma kokku Meelis Atonen, öeldes naistepäeval Kuku raadio saates: “Kui Ansip rääkis palgalae määramisest, siis mõtlesin õudusega, kuhu Reformierakond veel võiks langeda, populism on seal erakonnas ikka sügavalt juurdunud.”
Ununenud ausus. Kui peamiseks eesmärgiks on saanud võim, siis unustatakse ideoloogia ning aus poliitiline võitlus. Valimisprogrammid koostatakse massiturunduse loogikat järgides, kampaaniad keskenduvad erakonna brändile ning poliitika taandatakse suhtekorralduseks. Pikalt võimutüüri hoidnud erakondadel lähevad lisaks segamini enda ja riigi (või kohaliku omavalitsuse) rahakott, ametikohad politiseeritakse ning süveneb sisemine stagnatsioon.
Kui erakonna bränd müüb, pole valimisi vaja karta. Ka siis mitte, kui bränditurul selles segmendis konkurents puudub. Mitmed edukad ettevõtjad on ka mulle eraviisiliselt tunnistanud, et neil pole mingit tahtmist enam Reformierakonna (RE) poolt valida, aga ühtegi teist ettevõtjasõbralikku erakonda ju pole. Männik pole üksi, tal on palju mõttekaaslasi.
Vaba mõte. Kui keegi suudaks koondada erakonnaks edukad ettevõtjad, majandusvaldkonna eksperdid ning liberaalselt mõtlevad kodanikud, oleks see võimuerakondadele tõsine väljakutse. Sellel erakonnal oleks potentsiaal saada toetust neilt, kes igatsevad taga vana head Reformi, ehk 15–20 kohta riigikogus. Need kohad tuleksid eelkõige praeguse RE arvelt.
Valdo Randpere Äripäevale antud kommentaar on tunnistuseks nii tekkinud murest kui ka ideede puudusest, kuidas väljakutsele sisuliselt vastata. Kuidas teisiti saakski mõista tema otsitud etteheited Männiku tööga hakkamasaamisest ning (jälle!) igivana Savisaare kaardi laualelöömist. Tean mitmeid RE poliitikuid, kes suudaksid sisulisemalt uue paremliberaalse erakonnaga debatti astuda.
Uue paremerakonna sündi saaks takistada vaid siis, kui valitsusparteid asuks iseend sisuliselt muutma . Esiteks peaksid nad tuletama meelde oma ideoloogia ja teiseks muutma oma tegevust eetilisemaks. Kui nad seda suudaksid, siis võib-olla poleks uut (või uusi) erakonda(i) vajagi.
Seotud lood
Uuel aastal jõustuv vilepuhuja kaitse seadus hakkab töötajaid, aktsionäre ja kliente ettevõtte väärkäitumisel kaitsma, kuid siiani valitseb segadus teavituste sisuga ning valesti teavitamisel võib rikkuda ärisaladust.