Tavalise arvutikasutaja jaoks on kõige tuntavama tagajärjega rahaliselt motiveeritud küberkurjategijate töö.
Näitena võib meenutada viimastel kuudel levinud petukirju, mille manuse avamisel nakatus arvuti pangaparoole salvestava pahavaraga. Selliseid riske saab vähendada, kui eelistada virtuaalsel isikutuvastusel ID-kaarti ja iga kord enne kahtlasele lingile klikkimist veenduda selle usaldusväärsuses.
E-talupojamõistus. Eelkõige tuleb säilitada ka küberruumis terve talupojamõistus ning mõõdukas umbusk: liiga heade pakkumiste eesmärgid pole tavaliselt õilsad.
Tunneme muret ka intellektuaalse omandi kaitstuse ja küber-majandusluure pärast. Sellega tuleb arvestada ka Eesti teadusasutustel ja ettevõtetel, sest riiklikke- ja ärisaladusi hõivavad nii välismaised era- kui ka riiklikud struktuurid ning tegu on kasvava trendiga. Riikide korraldatud küberründed on tehniliselt palju kõrgemal tasemel.
Need võivad olla viirusetõrjevahenditele täiesti tundmatud ja raskesti avastatavad.
Kohustuslikud meetmed. Eesti on üks neist riikidest, kes on kehtestanud riigiasutustele ja elutähtsate teenuste osutajaile kohustuse rakendada infosüsteemide turvameetmeid.
Seotud lood
Uuel aastal jõustuv vilepuhuja kaitse seadus hakkab töötajaid, aktsionäre ja kliente ettevõtte väärkäitumisel kaitsma, kuid siiani valitseb segadus teavituste sisuga ning valesti teavitamisel võib rikkuda ärisaladust.