Ansip: Eesti vajab veel põhjalikku analüüsi

"Me peame põhjalikult analüüsima, mis kasu me võiksime saada, et meie majanduskeskkond oleks veelgi enam sarnane Euroopa kõige tugevamate majandustega. Ja mis kahju me võiksime saada, et meie naabrid ei kavatse liituda," ütles Ansip läinud nädalal Brüsselis toimunud Ülemkogu järel, mis lõppjäreldustes tunnustas edasiminekut finantstehingute maksu osas. "Pole need asjad edenenud midagi," rehmas Ansip.

Maksu baas on lahtine, nii ei saa võimalike tulude kohta midagi kindlat kosta.

"Enamuses liikmesriikides on olemas mingisugused pangamaksud. Valdavalt on need kapitalimaksud ja ka meie naaberriikides on nii mõneski ulatuslikumad pangamaksud kui kavandatav finantstehingute maks võiks olla," rääkis Ansip, viidates Rootsile. "Idee järgi võiks see olla ühtse turu arendamise huvides, kui liikmesriigiti eksisteerivad märkimisväärsed maksud saaksid ühtlustatud üle ELi," arutles Ansip.

Eestis selget maksukava pole. Ent juba väidetakse ühelt poolt, et maks hävitaks rahandusalase ettevõtluse, ning teisalt, et tulu maksust oleks naeruväärselt väike.

"Kuidas need tühised summad siis rahatööstuse suudavad ära hävitada?" imestas Ansip.

"Kas see maks jõustub või ei jõustu, seda me veel näeme. Süvendatud koostööd soovivatest riikidest vähemalt üheksa peavad jõustumise heaks kiitma. Kui  heakskiitu ei tule, ei tule ka finantstehingute maksu," ütles Ansip.