Suurbritannia kaebas Euroopa Kohtusse finantstehingute maksu kavandi, mille järgi maks laieneks tehingutele üle ilma, kui tehingu üks osapooltest on finantstehingu maksu kehtestanud riigi resident või kui kaubeldakse instrumendiga, mis on emiteeritud mõnes maksu kehtestanud riigis.
Vaidlustamise eesmärk on kaitsta Euroopa suurima finantssektoriga Suurbritanniat võimaliku majandusliku kahju eest, vahendas agentuur Bloomberg.
„Suurbritannia vaidlustas Euroopa Komisjoni ettepaneku finantstehingute maksu kehtestamiseks, millega rida liikmesriike soovib edasi minna tõhustatud koostöö vormis,“ ütles Suurbritannia rahandusministri George Osborne.
Euroopa Komisjon tahab uue maksu kehtestada juba tuleva aasta algusest, et kehtestada pigem ühte moodi maks kui igal riigil oma. Maksust kõrvale hoidmiseks tuleks finantstehingud maksu kehtestanud riikidega lõpetada. Praegu on neid riike 11, sealhulgas Eesti.
„Meile teevad muret selle maksu ekstraterritoriaalsed aspektid,“ ütles Osborne. „Ma arvan, et seda muret jagavad ka teised riigid,“ ütles ta, viidates USA-le.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Taani suurim pensionifond, millele kuulub ka 36 miljardi dollari väärtuses Saksamaa pikaajalisi võlakirju, teatas, et nad võivad müüa võlakirjad, kui Saksa liidukantsler Angela Merkel ei võta ette samme finantstehingute maksu blokeerimiseks, vahendab Bloomberg.
Saksamaa kantsler Angela Merkel toetab jätkuvalt finantstehingute maksu kehtestamist, kuid möönis intervjuus agentuurile Bloomberg, et on valmis arvestama investorite ja finantsasutuste kriitika ning kommentaaridega.
Finantstehingute maks, mida Euroopa Parlament näeks hea meelega ELi eelarve ühe omavahendina ning mis Euroopa Komisjoni eelnõu järgi jõustuks tuleva aasta algusest, jääb teemana tõenäoliselt venima, ütles Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar.
Euroopa Liidus finantstehingute maksu kavandavad 11 riiki, Eesti seal hulgas, jätkavad ikka alles vaidlemist isegi nii põhimõtteliste küsimuste üle nagu mida maksustada ja kuidas tulu jagada. Seetõttu võib maksu kehtestamine edasi lükkuda ning selle ulatus tulla väiksem, kirjutab Wall Street Journal, viitega ELi diplomaatidele.
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.