Finantstehingute maks teeb laenamise kallimaks

Esmasemissioon on maksust vaba, et mitte pärssida ettevõtete ja valitsuste võimalusi turult raha hankida, märkis Euroopa Komisjoni veebruaris lauale pandud maksu-eelnõus. Selle järgi maksustatakse aktsia- ja võlakirjatehingud 0,1%se maksuga ning tehingud tuletisinstrumentidega 0,01% suuruse maksuga.

„Komisjon väidab, et tootlused maksust vabal esmasturul võivad järelturuga võrreldes alaneda, kui investorid hakkavad rohkem osalema esmasemissioonidel ja rõhk nihkub enam osta-ja-hoia strateegiale,“ ütles BNP Paribas’ panga strateeg Christophe Duval- Kieffer. Ta prognoosib, et võlakirjaoksjonite ebaõnnestumise risk kasvab, kuna diilerid ei soovi maksta müügil kõrgemat hinda kui on järelturul olevatel võlakirjadel.

Praegu laenavad investorid Saksamaale üheks aastaks raha tasuta. Maks võib kuueks kuuks laenamise kuludele lisada 160 baaspunkti ning 80 baaspunkti aastase laenu intressimäärale, rehkendab Bank of America Merrill Lynchi analüütik Ralf Preusser. 0,8%ne intressimäär oleks Saksamaa jaoks kõrgeim aastase laenu intressimäär 2011. a augustist, näitavad Bloombergi andmed.

Maksu maksmisest kõrvalehoidmise vältimiseks on Euroopa Komisjon ette näinud maksustamise nii maksu rakendava riigi residendi kui sellises riigis emiteerimise tunnuse alusel. Mis tähendab, et tehing Prantsuse riigi võlakirjaga läheb maksu alla ka siis, kui kauplemine toimub Londonis. Suurbritannia ise ei plaani maksuga liituda ning on seisukohal, et see mõjutab negatiivselt osalevate riikide majanduskasvu.

„Kavandatav finantstehingute maks on väärsamm, millest kannatavad nii ELi riikide majandus kui ettevõtted,“ märkis maailma suurima pankadevahelise maaklerfirma ICAP Plc tegevjuht Michael Spencer. „See kahjustab märkimisväärselt võlaturgude toimimist, mis on valitsustele ja firmadele raha hankimiseks suure tähtsusega. See suurendab nii nende laenamise kui tegevuskulusid ning toob kaasa finantstegevuse massilise väljakolimise uut maksu rakendavast tsoonist.“

Investorid peaksid hoiduma kiusatusest osta-ja-hoia strateegiale ümber lülitada, et sel moel maksu vältida, ütles maailma suurima võlakirjafondi PIMCO Euroopa regiooni juht William Benz. „Kui kohe passiivsele strateegiale ümber lülituda, jääksid kasutamata aktiivse fondivalitsemise eelised ning kaitse languse vastu tõusvate intressimäärade ja kasvava turustressi perioodidel.“

Pangad hoiavad valitsuse võlakirju osana oma likviidsusportfellist, kuna eeldavad, et saavad need kiiresti ja suuremate kahjudeta likviidsuse suurendamiseks maha müüa, kui on vaja likviidsust suurendada. See argument uue maksuga enam ei kehti, leiab  Ralf Preusser. „Sellest võib tõesti tekkida motivatsioon osta esmasturul, kuna need turud on maksuvabad. Kui aga likviidsus maksu kehtestamise järel väheneb, võib tekkida surve ka tootlusele esmasturul.“