Nordeconi pereheitmine lõi uue firma

Plaan on tegutseda Lõuna-Eestis ja vajadusel kogu Eestis.

“Mõte tuli sellest, et ühtpidi, kui inimesed ühes kohas pikalt töötavad, siis ühel hetkel tekib tunne, et elus on vaja olulisi muutusi. Need, kes viimased aastad Nordeconis olid, on töötanud Linnaehituses algusaastatest peale. Teine põhjus on see, et ühel hetkel tekkis tunne, et suur kontsern ei ole see, kus töötada tahaks,” ütles Ehitustrusti üks omanikest, endine Nordeconi Lõuna-Eesti ehitusdirektor ja Nordecon Ehituse juhatuse liige ning Linnaehituse ASi juht Kaido Somelar.

Ta lisas, et see oli võimalus teha uus ettevõte, millel on selgroog: “Oli olemas pädevus ja olid inimesed teadmiste ja finantsvõimalustega,” võttis ta kokku.

Nordeconi eelkäija Eesti Ehitus omandas peamiselt Tartus tegutsenud ehitusettevõtte Linnaehitus lõplikult 2005. aastal. Nüüd on hakanud börsifirma tütar Nordecon Ehitus vaikselt peret heitma.

Somelari hinnangul on Nordeconi kontserni ettevõtete kogemus neile ainult plussiks. “Nordecon on meid usaldanud ning arvan, et oleme seal hästi töötanud. Halbade töötulemuste pärast ei ole kedagi juhatusest tagasi kutsutud – tagasikutsumise tingisid struktuurimuutused,” märkis ta.

Osa Ehitustrusti meeskonnast lahkus Nordeconist omal soovil ja osa seetõttu, et ettevõte tõhustas kontserni juhtimisstruktuuri.

Näiteks Marko Raudsiku, kes juhtis Nordeconis hoonete valdkonda, kutsus Nordecon juhatuse liikme kohalt tagasi. “Arvan, see tõuge tuli sellest, et oleme Markoga viimased viisteist aastat koos töötanud, viis viimast aastat olime koos Tartu (Nordeconi Lõuna-Eesti –toim) osakonnas. Viimasel aastal oli Marko juhatuse liige ja mina ehitusdirektor. See oli üks põhjusi, miks koos edasi minna,” rääkis Somelar.

Raudsikul oli konkurentsikeeld ning seetõttu liitus tema ettevõttega ka hiljem. “Temaga algasid läbirääkimised pärast konkurentsikeelu lõppu. Minul konkurentsikeeldu ei olnud ja sain alustada kohe uue ettevõttega,” selgitas Somelar.

Kättemaksuks ei ole põhjust. Ettevõtte omanikeringis on veelgi Linnaehituse kunagisi juhte: juhataja Kalev Kase, ehitusdirektor Martin Sööt ja ostudirektor Raul Rebane. Endistest kolleegidest on seltskonnas veel Nordecon Ehituse projektijuht Alar Jõgi ja Nordecon Ehituse ostujuht Jaago Vaino. “Osanikuks said need, kes olid meid kunagi tööle võtnud ja kelle vaimus me arenenud oleme. Kätemaksuks ei ole põhjust, sest Raudsik kutsuti Nordeconi juhatusest tagasi ja mina lahkusin omal soovil,” märkis Somelar.

Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink märkis, et loomulikult on ta sellise ettevõtte sünniga kursis ega näe selles mingit probleemi. Ta kinnitab et mingit tüli selle pereheitmise taga ei ole. “Kui vaadata majanduskriisi ja ehitusturu languse kontekstis numbreid, siis Nordeconi töötajate arv on buumi lõpust tänaseni langenud 1250-lt 750-le. Loomulikult on Ehitustrusti töötajate hulgas ka neid, kes on lahkunud kriisi ja muutuste ajal, seda omal või ettevõtte soovil,” lausus Vink.

Vingi sõnul on loomulik, et inimesed leiavad rakendust alal, milles on pädevad. “Midagi, mis Nordeconi tegevust praegu segaks või takistaks, küll ei ole,” kinnitas Vink.

Kas ehitusturul on veel ruumi ja tööd uutele tulijatele, sõltub Vingi sõnul igaühe analüüsist ja otsustest. “Kui keegi teeb uue ettevõtte, ju siis ta näeb võimalust ning püüab oma oskusi rakendada,” märkis ta.

Vingi hinnangul on Eesti ehitusturul ruumi pigem sellistele, kes ise midagi teevad. “Kui püütakse vahenduse või peatöövõtuga leiba teenida, siis see on kindlasti keeruline,” tõdes ta.

Lõunakeskus jäi truuks. Kui Ehitustrusti teised osanikud on olnud omanikeringis ka varem, siis Kaido Somelar on selles rollis esimest korda. “Ma näen suuremat vastutust, kas seda saab eelisena tõlgendada, eks see paistab,” ütles Somelar.

“Praegu on meil veel palju katmata alasid, kus tuleb ka väljastpoolt abi võtta, näiteks juriidilised teenused või raamatupidamine. See on aja küsimus, millal need endal tekivad,” rääkis Some­lar.

Ta lisas, et kindlasti suudavad nad olla paindlikumad, efektiivsemad ja soodsamad kui suurkontsernid, sellepärast on neil õnnestunud ka ­uusi töid saada. Praegu on suurematest projektidest nende portfellis Lõunakeskuse parkla ehitus ja elektrimaterjalide müüja Effexi laohoone, lisaks mõni väiksem objekt.

Lõunakeskuse juht Jaan Lott märkis, et Ehitus­trust rajab Lõunakeskusele riiulparkla.

“Töötava kaubanduskeskuse ehitamisel on oma spetsiifika, seetõttu me ei küsinud pakkumisi nendelt ettevõtetelt, kellega meil ei ole sarnaste tööde kogemusi,” selgitas Lott.

Ehitustrusti meeskonda kuuluvad inimesed, kes on Lõunakeskust Linnaehituse aegadest peale ehitanud, seega viimased 12 aastat. “Me teame, et Ehitustrusti meeskond oskab arvestada kõigi nende kitsendustega, mis töötavas kaubanduskeskuses juurdeehitusega kaasnevad,” lisas Lott.

Ehitustrust tegutseb praegu Tartus, kuid eesmärk on haaret laiendada. “Oleme valmis ka väljapoole Lõuna-Eestit minema. See on aja küsimus, millal me väljapoole läheme,” nentis Somelar ja lisas naerdes: “Viskasin firma asutamisel nalja, et halvemaks minna ei saa, ainult paremaks.”

 

Kommentaar

Oleme valmis Ehitustrustiga koostööks

Aivar Tuulberg, Ehitusfirma Rand&Ehitus ASi nõukogu esimeesKonkurentsitihedus Lõuna-Eestis ei erine kogu Eesti üldpildist.Eesti on pisike ja kes tahab vähegi suuremas mahus tegutseda, ei saa seada eesmärgiks ainult üht regiooni. Praegu me konkurentsi Ehitustrustiga veel ei tunneta, aga kuna tegemist on meie heade kolleegide ja sõpradega, siis oleme valmis nii konkurentsiks kui ka koostööks.See, et endised töötajad loovad konkureeriva ettevõtte, on paratamatu ja ka üsna normaalne. Mida siis elujõus tugevad spetsialistid peaksid tegema, kui mitte seda, mida on õppinud ja armastavad? Ehitus­trusti puhul ilmselt oligi olukord, kus eelmises ettevõttes “toole” ei jätkunud, seega ma mõistan neid ja toetan igati.Tegemist on oma ala professionaalidega, mitte turusolkijatega, keda on Eestis piisavalt.

Eestlased võiksid jõu ühendada

Stefan Andersson, Rootsi päritolu investor, Tallinna börsi aktiivne investorMinu hinnangul on kahetsusväärne, et eestlased tekitavad hajutatud turupilti, selle asemel et jõud ühendada. Nii on raskem Eestist välja kasvada ja järelikult ka raskem pakkuda töötajatele suuri huvitavaid projekte.Merko väikeaktsionärina leian, et Merko on ses osas teistest palju tugevamas seisus, bilanss on saavutanud kriitilise massi ja tegevus välismaal märgatav.

 

Üks küsimus

Miks tahetakse konsolideerumise asemel pigem ise teha?

Aivar Tuulberg, Ehitusfirma Rand&Ehitus ASi nõukogu esimees Eesti ehitusturul on raske konsolideeruda. Paljuski on suuremad ehitajad ka tugevad isiksused ja juhid, kes on kogu elu olnud ehituses.Meie põlvkond on veel piisavalt heas vormis ja seni, kuni kellelegi pensioniigatsus peale ei tule, ei juhtu siin ehitusturul arvestatavaid liitumisi.Eesti ehitusturg on ka seaduse poole pealt paduliberaalne, siin on võimalik korraldada mitu pankrotti, jääda kõigile võlgu ja uuesti puhta poisina näiteks Riigi Kinnisvaraga lepingusse minna.Tellijad küll naudivad odavaid hindu ja küsitavat kvaliteeti, aga konsolideerumise mõttes on see paduliberaalsus ka üks takistus.Soomes näiteks sellist olukorda tekkida ei saaks ja ehitusturg on paremini reguleeritud, see omakorda aga tähendab suuremaid kulusid ja kõrgemaid ehitushindu.

Jaano Vink, Nordecon ASi juhatuse esimeesSee on täiesti loomulik turu liikumine. Et konsolideeruda ja teha suuremate jõududega, on vaja suuremaid töid. Oleme ausad, suuremat tööd on vähe ja tugevamaid ettevõtteid piisavalt, kes suudavad seda osa katta.Keskmised ettevõtted muutuvad väiksemateks. Lihtsam on hakkama saada pisikese korter- või eramaja või väikse büroohoonega, sest ERMi iga aasta ei ehitata ja selle peale ei saa lootma jääda.Arvan, et ettevõtted, kes on praegu Eesti mõistes suured, muutuvad järjest suuremaks, keskmised ettevõtted kaovad ära ning järjest tekib juurde väiksemaid ettevõtteid, kes on paindlikud ja suudavad kiiresti turu muutustele reageerida.

 

Taust

Ehitustrusti tööd

IV Sammas OÜ tellimusel kavandatav ärihoone. Ehitustrust teeb konstruktiivse osa ümberprojekteerimise ja ehitab hoonekarbi. Ehitus algab aprilli keskel. Netopind 738,9 m2.Lõunakeskuse riiulparkla ja juurdeehitus. Maht 1700 m2 pluss riiulparkla 1600 m2. Keskusele luuakse uus sisepääs ja läänepoolne eesväljak, värskendatakse uut fassaadiosa ja väärikamate materjalidega olemasolevat külg­fassaadi. Rajatakse riiulparkla, mis lisab oluliselt parklakohti.Tartu Ülikooli raamatukogu lugemissaal. Maht 1700 m2, riigihange. Projekteerija: U-Disain OÜ.

Allikas: OÜ Ehitustrust LE