Kui Andrus Ansip on aastaid korranud mantrat, et Eesti riik peab viieteist aastaga jõudma viie Euroopa rikkaima riigi hulka, siis tallinlased on selle eesmärgi juba peaaegu täitnud.
Kui 2010. aastal ulatus sisemajanduse kogutoodang (SKP) tallinlase kohta ostujõu alusel Äripäeva arvutuste baasil juba üle Euroopa Liidu keskmise, siis hetkel võib see olla juba Saksamaa ja Soomega ühel pulgal.
Ehkki Eurostati alusel ulatus Eesti SKP elaniku kohta ostujõu alusel (PPS) alusel 2011. aastal 67%ni Euroopa Liidu keskmisest, millega me olime kahekümne seitsme liiduriigi hulgas tagantpoolt kaheksandal kohal, ulatus samal ajal Tallinna SKP elaniku kohta hinnanguliselt juba 110%ni ELi keskmisest. Seega on statistika põhjal pealinlased ühel pulgal juba Saksamaaga ja ületavalt suurelt juba Prantsusmaa ja Itaalia taset. Arvestades, et 2012. ja sel aastal on Eesti võrrelduna Euroopa Liidu majandusega jätkanud kiiremas tempos edenemist on nii keskmise eestlase kui tallinlase kohta arvestatav SKP võrrelduna liidu keskmisse veelgi tõusnud.
Tallinn võrdne Londoni ja Pariisiga
Tallinna ülikõrge näitajal on aga oma põhjus. Nimelt on kõigi riikide majanduse tõmbekeskuste majandused riigi keskmisest näitajast üksjagu kõrgemad. Eurostati poolt värskelt avaldatud regionaalne SKP edetabel näitab, et ostujõu alusel oli 2010. aastal Euroopa rikkaim piirkond Londoni (Inner London), mille SKP ulatus elaniku kohta koguni 328% Euroopa Liidu keskmist.
Niisamuti ulatus ka Luxembourgi SKP elaniku kohta 267%ni liidu keskmisest tasemest. Samas võib Tallinna tulemust pidada väga heaks kuna pealinna SKP inimese kohta on 2/3 suurem Eesti keskmisest. Selliseid regionaalseid tõmbekeskusi, mis lööks riigi keskmist niivõrd palju, on Euroopas vähe. Näiteks Helsinki ja Stockholmi SKP elaniku kohta ületab riigi keskmist veidi üle kolmandiku. Tallinnaga võrdväärselt on pealinna rikkus kontsentreerunud statistika järgi näiteks Londoni ja Pariisi.
Eurostat palub regioonide/linnade SKPide erinevusi siiski üks-ühele mitte võtta, kuna suuremate tõmbekeskuste majandust võivad märkimisväärselt üles viia inimesed, kes pealinnas ei ela, kuid seal töötavad. Nii muudavad tõenäoliselt ka Tallinna lähivaldade elanikud pealinna rikkamaks.
Samas on ka kõvasti rikkust kontsentreerinud kogu Harjumaale, mida tõestab fakt, et ka keskmise harjumaalase kohta SKP ulatub ostujõu alusel hetkel umbes Euroopa Liiduga samale tasemele.
Samas kinnitab isegi OECD, et majandusaktiivsus ja kasv on kontsentreerumas üksikute tõmbekeskuste ümber ning see kasvatab ebavõrdsust, mida näitavad ka regionaalsed erinevused SKP näitajates ühe elaniku kohta.
Ettevõtjate hinnanguid sellele statistikale loe tänase Äripäeva paberlehest.
Autor: Raivo Sormunen, Kadri Jakobson, Kristi Malmberg
Seotud lood
Kui kuu alguses ja kuu lõpus pole maainimestel ostmiseks raha, siis Tallinnas on sellist asja ikka väga vähe tunda, ütles kauplusteketti haldava ASi OG Elektra nõukogu esimees Oleg Gross.
Tallinna on koondunud peamiselt tootmisettevõtted, mis toodavad ekspordiks, ja mujal tegutsevad kohalikud ettevõtted on suures osas orienteeritud Eesti turu vajaduste rahuldamisele, ütles hoidistetootja ASi Salvest nõukogu esimees Veljo Ipits.
Leedus registreeritud päikeseenergia arenduskontsern Sun Investment Group (SIG) pakub 22. novembrini toimuva avaliku võlakirjade emissiooni käigus 2aastase tähtaja ja 11,5% suuruse aastaintressiga tagatud võlakirju eesmärgiga koguda investoritelt kuni 8 miljonit eurot.