Lisaks kütuse-, vanametalli- ja kullaärile, on käibemaksupettused levinud ka ehitusarmatuuri ning muude metallitoodete müümisel.
Statistikaameti andmetel müüakse ning tarbitakse Eestis keskmiselt 40 000 tonni ehitusarmatuuri aastas, mille orienteeruv maksumus ilma käibemaksuta moodustab üle 22 miljoni euro.
Umbes 40% kogu ehitusarmatuuri müügist vahendavad väikesed ettevõtted, kes on tihti alles asutatud, kellel puuduvad käibevahendid, vara ning kes mõne kuu või aasta jooksul ka oma tegevuse lõpetavad, jättes järele maksuvõlad. Märkimisväärne on, et suurema osa selliste ettevõtete juhtide- või omanikering on sama ning uurides selliste inimeste tausta joonistub välja tegevusmuster, mida iseloomustavad arvukad pankrotistunud, likvideeritud ja sundlõpetatud ettevõtted.
Loe ehitusmaterjalidega tehtavatest maksupettustest pikemalt tänasest Äripäevast.
Autor: Alyona Stadnik, Kiiev, Aivar Hundimägi
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
KPMG uuringus osalenud Eesti ettevõtjatest tõi 28 protsenti esile, et varimajandusest moodustavad suurima osa käibemaksupettused, samas kui Lätis ja Leedus sama probleemi ei nähta, selgus uuringust „Majanduse Pulss 2013“.
NCC Ehituse juht Toomas Aak usub, et käibemaksu alandamine eratellijale paneb inimesi rohkem ehitama.
Eesti Ehitusettevõtete Liidu tegevdirektor Indrek Peterson sõnas, et koduehitajal võiks käibemaks olla viis protsenti.
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.