Lisaks kütuse-, vanametalli- ja kullaärile, on käibemaksupettused levinud ka ehitusarmatuuri ning muude metallitoodete müümisel.
Statistikaameti andmetel müüakse ning tarbitakse Eestis keskmiselt 40 000 tonni ehitusarmatuuri aastas, mille orienteeruv maksumus ilma käibemaksuta moodustab üle 22 miljoni euro.
Umbes 40% kogu ehitusarmatuuri müügist vahendavad väikesed ettevõtted, kes on tihti alles asutatud, kellel puuduvad käibevahendid, vara ning kes mõne kuu või aasta jooksul ka oma tegevuse lõpetavad, jättes järele maksuvõlad. Märkimisväärne on, et suurema osa selliste ettevõtete juhtide- või omanikering on sama ning uurides selliste inimeste tausta joonistub välja tegevusmuster, mida iseloomustavad arvukad pankrotistunud, likvideeritud ja sundlõpetatud ettevõtted.
Loe ehitusmaterjalidega tehtavatest maksupettustest pikemalt tänasest Äripäevast.
Autor: Alyona Stadnik, Kiiev, Aivar Hundimägi
Seotud lood
KPMG uuringus osalenud Eesti ettevõtjatest tõi 28 protsenti esile, et varimajandusest moodustavad suurima osa käibemaksupettused, samas kui Lätis ja Leedus sama probleemi ei nähta, selgus uuringust „Majanduse Pulss 2013“.
NCC Ehituse juht Toomas Aak usub, et käibemaksu alandamine eratellijale paneb inimesi rohkem ehitama.
Eesti Ehitusettevõtete Liidu tegevdirektor Indrek Peterson sõnas, et koduehitajal võiks käibemaks olla viis protsenti.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.