Saksa firmad: oskajate põud saab Eestile piduriks

„Eestis on vaja drastilist koostöö paranemist tööandjate ja haridusasutuste vahel,“ ütles firma juht Joachim Raue, kelle sõnul vajab ettevõte vähemalt magistri- või doktorikraadiga spetsialiste. „Neid on raske leida.“

See ei ole üksi kõrgete nõudmistega IT firma mure. Sobiva spetsialisti leidmine on suurim kitsaskoht ka teistele Eestis tegutsevatele Saksa ettevõtjatele. Sellest ka madal hinne Eesti kutseharidussüsteemile. Nii selgub täna avalikustatud Saksa-Balti kaubanduskoja küsitlusest, milles osales kokku 104 Balti riikides tegutsevat Saksa firmat.

Lisaks rõhuasetusele haridusele leiab Raue, et kui Eesti tahab omale kvalifitseeritud noori spetsialiste, tuleb rohkem tähelepanu pöörata ka perede toetamisele. „Keskkond võiks olla peresõbralikum, eriti arvestades emigratsioonitrendi. Iga valitsus peaks rohkem pingutama kui praegu,“ ütles ta. Olukord, kus paljud pered on raskustes, maksab pikas perspektiivis kätte.

Raue tunnistab, et talle meeldib Eestis puhkenud debatt riigikogulaste palgataseme üle. „Mulle meeldib see arutelu riigikogu liikmete palga üle. Seal on iva sees – vaadata, kuidas on teistes riikides suhtarv keskmisesse palka.“

Ent on selge, et palkade tõstmiseks on vaja rohkem suuremat lisaväärtust tootvaid ettevõtteid. See on olnud Eesti valitsuse prioriteet juba enam kui kümme aastat ja seda fookust ei tohi kaotada, ütles Raue.

Kuidas aga peaks Eesti ennast Saksa investorile reklaamima? Mida võiks esile tõsta peaminister Andrus Ansip, kes tuleval nädalal on töövisiidil Saksamaal ja kohtub ka Saksa ettevõtjatega?

Eestil tuleks rõhutada Saksamaaga sarnaseid väärtusi – töökultuuri, täpsust. Ning kunagi ei tasu mainimata jätta Skype’i, mis kõnetab ka keskmist sakslast, kes pole Eestist kunagi midagi kuulnud. Äratundmine, et nii edukas ja tehnoloogiliselt arenenud asi tuleb Eestist, annab kohe suure usalduskrediidi. Seda üle korrata pole kunagi palju.