94% Eestisse investeerinud Saksa ettevõtjatest oma otsust ei kahetse ning teeks seda jälle, kui tuleks uuesti otsustada, näitab Saksa-Balti Kaubanduskoja järjekordne ringküsitlus kõigis kolmes Balti riigis tegutsevate ettevõtjate seas.
Kolmandik Eestis küsitletud Saksa ettevõtjatest plaanib tänavu töötajaid juurde palgata ning investeerida.
Kokku vastas küsitlusele 104 ettevõtet, neist 36 Eestist.
Kõigis kolmes Balti riigis asetavad Saksa ettevõtjad asukohariigi plusse hinnates esikohale kuulumise Euroopa Liitu. Tähtsuselt järgmisel kohal on Eesti puhul maksusüsteem ja haldus, õiguskaitse ning poliitiline ja sotsiaalne stabiilsus. Läti puhul asetub teisele kohale tööjõukulu, Leedus töötajate kvalifikatsioon.
Suurimaks probleemiks on Saksa ettevõtjatele Eestis spetsialistide raske kättesaadavus ning kutseharidussüsteemi vähene võimekus valmistada ette vajalike oskustega töötajaid. Kõige väiksem on spetsialistide probleem Balti riikidest Leedus, kus Saksa firmade jaoks on suuremaks probleemiks korruptsioon ning löögile pääsemine avalikel hangetel.
Hangetel osalemine on probleemide pingereas kõrgel kohal ka Lätis. Võrreldava kaaluga probleemiks hindavad Saksa ettevõtjad Lätis ka maksusüsteemi ning avaliku halduse ja kutseharidussüsteemi kvaliteedi. Võitlus korruptsiooniga saab ettevõtjatelt varasemate aastatega võrreldes juba parema hinde.
Maksukoormuse osas saab kolme riigi võrdluses Saksa ettevõtjatelt parima hinnangu Eesti ja madalaima Leedu. Ka maksumoraal on kõrgeim Eestis.
Palgatõusu prognoosides rehkendavad Saksa ettevõtjad Eestis tänavu 4%-15%-se tööjõukulude tõusuga, andes keskmiseks 6,3%. Lätis ja Leedus oodatakse tööjõukulude kasvu keskmiselt 7,8%.
Hinnates Eesti majanduse olukorda ei öelnud ükski küsitletud Saksa firmadest, et olukord on halb. Enim tuli selliseid vastuseid (13%) Läti kohta. Eesti majanduse olukorraga on kaks kolmandikku vastanuist rahul ja üks kolmandik hindab selle heaks. Lätis ja Leedus hindas majanduse olukorra heaks vastavalt 11% ja 26% vastanuist. Oma ettevõtlusvaldkonnas on Saksa ettevõtjad arenguväljavaadete osas kõige optimistlikumad Leedus. Eestis on varasemaga võrreldes pigem lisandunud neid, kes prognoosivad kehvemaid arenguid. Sama kajastub hinnangus oma ettevõtte majandusväljavaadetele.
Lisateemana küsitles koda Saksa ettevõtjaid ka euro kasutuselevõtu mõjude kohta nende äritegevusele. Reaalne kogemus on olemas seni vaid Eestis ning 86% ettevõtjatest vastas, et mõju oli positiivne. Eriti hindasid ettevõtjad hindade läbipaistvaks ja võrreldavaks muutumist ning administratiivse poole lihtsustumist, samuti tehingukulude vähenemist ning valuutariski kadumist.
91% toetab euro kasutuselevõttu ka Lätis ja Leedus. Kõige olulisemaks teguriks, miks eurole üleminek hea on, peavad ettevõtjad vääringuriskide äralangemist.
Samaaegselt Balti riikidega viidi sarnane küsitlus läbi ka teistes Kesk- ja Ida-Euroopa maades tegutsevate Saksa ettevõtjate hulgas. Atraktiivsuselt asetuvad Balti riigid piirkonnas tegutsevate Saksa ettevõtjate silmis kolmandale kohale, jäädes alla Saksamaa lähematele riikidele Poolale ja Tšehhile.
Seotud lood
Saksa-Balti kaubanduskoja värske küsitluse järgi on Saksa firmad jätkuvalt siinse ärikeskkonna ja oma investeeringutega rahul, kuid Ukraina sündmused jätavad oma varju.
Eestis tegutsev itestra GMBH on Saksa IT firma, mis kibeleb laienema ja võiks Eestisse luua häid töökohti, kuid ei saa, sest pole vajaliku kaliibriga spetsialiste.
Saksa soojatootja Danpower Grupp, mis Võru Soojuse ostuga läinud aastal esmakordselt välisriiki laienes, on tehtud otsusega väga rahul, kuid keeruliseks teeb kahe riigi omavahelise äriajamise kehv lennuühendus, tõdes firma Eesti haru juht Kairi von Wolff.
Järgmisel nädalal läheb Andrus Ansip Saksamaale töövisiidile. Merinvesti juht Enn Meri soovitab tal Saksa investoreile edasi öelda, et nad väldiksid Tallinnat.
Freedom Holding Corp. avaldas oma 2025. aasta teise kvartali tulemused, mis näitavad ettevõtte käibes ja puhaskasumis märkimisväärset kasvu. Tulenevalt laienemisest, tõusid ka ettevõtte kulud.