Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et ta ei mõista praegu uksest ja aknast sisse pressivat alkoholitootjate lobi.
Aktsiisivaidluses on Ligi õlletootjate poolel. Järgneb intervjuu Ligiga.
Rahandusministeeriumi valitsemisala järgneva kolme aasta arengukavas on ühe tegevusena kirjas alkoholi maksustamine võimalikult proportsionaalselt etanooli sisalduse järgi joogis, sõltumata alkoholi liigist. Milline on reaalne plaan erinevat liiki alkoholi aktsiisimäärade ühtlustamisel?
Üha uuenevas arengukavas sellist sõnastust enam ei ole. Tõusnud vaidlus pani sõnastust üle vaatama. See ei olnud mõeldud nii, et viina ja õlle vahele saab tõmmata võrdusmärgi, nagu tahavad kange alkoholi tootjad. Aktsiisi mõte on mõjutada alkoholi kättesaadavust ja tarbimist. Viin on väga ökonoomne tee joobeni, mistõttu siin on rohkem aktsiisisenti alkoholikraadi kohta loogiline, tootmisel ega tarbimisel ei ole siin suurt raiskamist kõrvalistele komponentidele ega nüanssidele, vaid peamiselt veele ja etanoolile. Õlu on olemuselt kallim, mitmekesisem ning töömahukam toode. Ka õlle tootjad on defineerinud end mitte joobe, vaid leebe ja lahja lõõgastuse pakkujaiks ning kangemaid marke enam ei tehta.
Eestis on alkoholiaktsiis sõltuv alkohoolse joogi valmistamise viisist, mitte kangusest. Selle tulemusel on alkohol õlles 2,6 korda madalamalt maksustatud kui alkohol viinas. Kuivõrd on selline vahe põhjendatud?
Viina ülisuure osakaalu järgi Eesti tarbimises võiks oletada, et vahe peaks olema veel suurem, aga viinatootjad ise muidugi väidavad vastupidist ning soovivad õlle hinna pooleteise- või kahekordistamist. Nende argument on paraku nõrk - me ei aktsiisista ju molekuli, vaid hinda ja tarbimisharjumust, püüame joobe kättesaadavust ohjeldada. Seaduses alles otsustasime ühtlase 5-protsendise aktsiisitõusu aastani 2016 ning ma ei mõista praegust uksest ja aknast sisse pressivat lobi. Kui ma milleski rohkem selgust vajan, siis erinevate lahjade, hästimaitsestatud ja pahatihti gaasistatud kiirjoobevahendite maksumäära adekvaatsuses.
Liviko juht Janek Kalvi väidab, et kui aastaks 2016 võrdsustada erineva alkoholi aktsiisimäärad, laekuks riigieelarvesse 256 miljonit eurot mullusest rohkem aktsiisi. Kas selline hinnang on realistlik?
See number on liialdatud, meie hinnang on umbes veerandi võrra väiksem. Küll aga on viinatootjatel realistlik loota, et sel juhul tõrjuks viin õlut veelgi rohkem kõrvale.
Mida ütlete, kui väita, et Reformierakond soosib õlletootjaid?
Hullem oleks kuulda, et soosime viinatootjaid, mida võinuks väita aegadel, kui viinaaktsiis seisis paigal, inflatsioon ja palgatõus aga mühisesid. Tegelikult nägin just Yle TVs (Soome telekanal - toim), kuidas me Janek Kalviga vaheldumisi Eesti maksusüsteemi kiitsime. Meie erinev hinnang teatud jookidele tuleb üheselt ametite erinevusest.
Seotud lood
Sama koguse alkoholi erinevalt maksustamine on õlle- ja viinatootjad karvupidi kokku ajanud. Seni on lobitöös edukamad olnud õlletootjad.
Sotsiaalministeeriumis valminud "Alkoholipoliitika roheline raamat" sisaldab mitmeid alkoholitootjatele ebamugavaid ettepanekuid. Mõned näited.
Aktsiisikord on loonud kurioosumi, kus sama kangusega long drinkide aktsiis erineb 2,5-kordselt ainult seetõttu, et üks jook on valmistatud džinnist, teine veinist.
Lahjade ja kangete alkohoolsete jookide aktsiisi vahe on liiga suur, ütles Saaremaa viinatootja Altia Eesti ASi tegevdirektor Kristel Mets.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele