Mullu suvel saatis Liviko juht Janek Kalvi kange alkoholi tootjate nimel rahandusministeeriumisse ettepanekud alkoholiaktsiisi tõstmise eelnõule. Tema üks olulisemaid ettepanekuid oli võrdsustada alkoholi aktsiisimäär õlles ja kanges alkoholis.
Praegu on alkohol viinas 2,6 korda kõrgemalt maksustatud kui õlles. Rahandusminister Jürgen Ligi allkirjastatud vastuses Kalvile seisis: „Toetame põhimõtteliselt seda ettepanekut, kuid sellega arvestamine võtab aega. Ettepanek kajastub sisuliselt rahandusministeeriumi valitsemisala arengukavas aastateks 2013-2016 ühe maksupoliitilise meetmena. /…/ Käesoleva aasta alguses tõstis Soome lahjemate alkohoolsete jookide aktsiisi 15% ja muude kangemate jookide aktsiisi 10%, kuna lahjade alkohoolsete jookide tarbimine on oluliselt kasvanud noorte seas.“
Kokkuvõttes oli rahandusminister Ligi vähem kui aasta aega tagasi kange alkoholi tootjatega ühel meelel, et aktsiisimäärade võrdsustamine või vähemalt aktsiisikääride vähendamine on mõistlik. Vahepeal on Ligi aga meelt muutnud. Ta nimetab värskes intervjuus Äripäevale viina osakaalu tarbimises ülisuureks ning kange alkoholi tootjate argumente nõrgaks. Rahandusministeeriumi arengukavast on haihtunud ka punkt, mis viitas alkoholi aktsiisimäärade ühtlustamisele.Võimalik, et Ligi kirjutas mullu suvel viinatootja Kalvile saadetud seisukohtadele alla neisse süvenemata, kuid see poleks mõistlik vabandus.
Pean tunduvalt loogilisemaks, et ta lihtsalt muutis meelt ja meelemuutuse tõi kaasa õlletootjate osav lobitöö. Küllap aitas kaasa ka asjaolu, et õlletootja A. Le Coq juht Tarmo Noop on pikaajaline Reformierakonna liige, nii-öelda üks omadest. Õlletootjatel on kahtlemata veenvaid argumente, miks lahja alkohol peaks olema madalamalt maksustatud kui kange alkohol, kuid ministri järsk meele- ja toonimuutus mõjub sellele vaatamata kentsakalt.
Toon veel ühe seiga õlletootjate osavast lobitööst. Mullu sügisel toimus kohtumine seoses tervishoiutöötajate streigiga. Üks kohtumisel osalenu tegi toonasele sotsiaalministrile Hanno Pevkurile ettepaneku tõsta lisaraha saamiseks õlleaktsiisi. Ta kirjeldas järgnenut sedasi: „Minister seletas, et see oleks kahjulik tegevus ning otsis arvutist uuringut, mis seda näitab. Ta kuvas uuringu projektoriga seinale, kuid oh õnnetust... Fail ei tulnud enne lahti, kui see juba seinal oli, ning nägime, et see pärines Tarmo Noobi saadetud kirjast.“
Iseenesest pole midagi taunitavat selles, et Pevkuril olid postkastis Noobi saadetud andmed, oma selgitusi on laiali saatnud erinevad alkoholitootjad. Küll aga avanenuks hoopis teine pilt, kui Pevkur oleks seinale kuvanud Liviko argumendid.
Loodan, et vaatamata peenele lobitööle pole maksupoliitika otsustamisel määravad isiklikud tutvused, suhted erakonnaga, otsustajate isiklikud joogieelistused või muu kitsas huvi.
Seotud lood
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et ta ei mõista praegu uksest ja aknast sisse pressivat alkoholitootjate lobi.
Sama koguse alkoholi erinevalt maksustamine on õlle- ja viinatootjad karvupidi kokku ajanud. Seni on lobitöös edukamad olnud õlletootjad.
Sotsiaalministeeriumis valminud "Alkoholipoliitika roheline raamat" sisaldab mitmeid alkoholitootjatele ebamugavaid ettepanekuid. Mõned näited.
Lahjade ja kangete alkohoolsete jookide aktsiisivahe ei ole siidri- ja veinitootja Karme AS juhi Ivo Kikase sõnul sugugi suur.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.