Rootsi rahandusminister Anders Borg ütles Dublinis täna lõppenud ELi rahandusministrite mitteametliku kohtumise järel, et ehk väikese sammu võrra on Rootsi pangandusliiduga liitumisele lähemale nihkunud, kuid pikk tee on siiski veel minna.
„Jah,“ vastas Borg küsimusele, kas nendel kõnelustel mingit edenemist Rootsi nõudmiste osas oli. „Rootsi seisukohale, et riik peab saama raskustes panku üle võtta, on nüüd suurem toetus kui oli minu siia saabudes,“ ütles Borg uudisteagentuurile TT.
Rootsi peab sellist sekkumist oma panganduskriisi kogemusest väga efektiivseks vahendiks. Rootsi leiab, et kui panga rekapitaliseerib riik, peab riik vastu saama osaluse, et maksumaksjal oleks hiljem, kui pank erastatakse, võimalik raha tagasi saada.
„Me tahame selgust, et Rootsi pangad ja maksumaksjad ei võta omale riski. Me tahame selgust, et saame kriise lahendada oma karmide ja resoluutsete meetmetega ja sinnamaani on veel hulk maad minna,“ kordas Borg.
Kriisihaldus on järgmine etapp euroala riikide ja liitumisest huvitatud ülejäänud ELi riikide ühtse pangandusliidu loomisel, kus esimese etapina on ühtse järelevalve loomises nüüd poliitilisel tasandil kokkulepe olemas, ütles ELi eesistujamaa Iiri rahandusminister Michael Noonan täna pressikonverentsil. Ministrid nõustusid kaaluma ka ELi aluslepingute muutust, et tagada järelevalveinstantsi - Euroopa Keskpanga kahe rolli (rahapoliitika kujundamine ja järelevalve pankade üle) vahel selgemat lahusust.
Euroopa Komisjoni ettepanekut ühtse kriisihalduse osas on oodata juuniks, ütles finantsturgude volinik Michel Barnier. Ühtne järelevalve peaks käivituma tuleva aasta keskpaigast.
Rootsi otsusest suuresti sõltuva Eesti rahandusminister Jürgen Ligi teemast tuld ei võtnud. „Eesti oli rahulik. Me oleme nii tugevas pangaliidus praegu sees,“ kommenteeris Ligi täna Dublinist. „Oleme sellises kahemõttelises olukorras. Ühtpidi tahaks üldiseks Euroopa hüvanguks, et oleks kena ideaal. Teistpidi on meil kohalik ideaal olemas – pangaliit, mis töötab. Peategelane Rootsi ei ole entusiastlik olnud,“ märkis Ligi.
Ligi möönis, et paljud riigid soovivad protsessiga kiiremini edasi minna, kuid läbimurret ega selgust, milline roll saab olema näiteks euroala alalisel päästemehhanismil (ESM) pankade otsekapitaliseerimisel, veel ei ole. „Ei näe, et mingit läbimurret on olnud,“ ütles Ligi. „See ei ole mitteametlikul kohtumisel ka sihiks.“
Konkreetsemaid kokkuleppeid loodavad rahandusministrid korraliselt kohtumiselt mais, ütles Iiri rahandusminister Michael Noonan.
Seotud lood
Rahandusminister Jürgen Ligi möönis, et Saksamaa seisukoht, et ilma ELi aluslepingute muutmiseta pole pankade jaoks ühtse kriisihaldusmehhanismi loomiseks vajalikku juriidilist alust, võib protsessi takerdada.
Rootsi rahandusministri Anders Borgi sõnul aitaks Euroopa Liidu aluslepingu muutus kaasa ühtse kriisihaldusmehhanismi loomisele Euroopa pankade jaoks, mis kiirendaks pangandusliidu loomist.
Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt ütles Brüsselis Ülemkogul Äripäevale antud intervjuus, et Rootsi ei ole pangandusliidu osas veel lõplikku otsust teinud.
Navalis Group on tuntud ettevõte, mis on tegutsenud laevaehituse, laevaremondi ja avamere ehituste valdkonnas juba üle 23 aasta. Navalis Group-i koosseisu kuulub mitu ettevõtet, mis töötavad edukalt ja tulemuslikult laevatehastes Eestis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Hollandis. 2024. aasta oli Navalis Group-i jaoks väga oluline, aidates kaasa ettevõtte arengule ja positsioonide tugevdamisele turul. Ettevõte näitas dünaamilist arengut, tuues turule uusi teenuseid, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja täiustades siseprotsesse.