Rootsi toetab pangaliiduks ELi alusleppe muutmist

„Ma oleksin aluslepingu muutmisega nõus. Meie jaoks eriti oleks see samm edasi,“ ütles Borg eile Washingtonis Petersoni rahvusvahelise majanduse instituudis Bloombergile antud intervjuus.

„Meil tuleb edasi liikuda ja ma arvan, et aluslepingu muutmisest oleks kasu. Kuid ilmselgelt tuleks see teha tehnilise muudatusena, mitte täiemahulise protsessina,“ ütles Borg.

Euroopa Liidu riikide seas ei ole üksmeelt, kuidas edasi minna, nüüd, kus see kokkulepe on olemas, et Euroopa Keskpangast saab pankade keskne järelevalve asutus. Pangandusliidu järgmine etapp on ühtne kriisihaldusmehhanism.

Nädalapäevad tagasi Dublinis toimunud mitteametlikul rahandusministrite kohtumisel hoiatas Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble, et praeguste lepingute juriidiline baas hakkab uute kriisitõrjemehhanismide jaoks juba ahtaks jääma. Praeguste seaduste baasil ei saa luua ühtset järelevalveasutust, kus rahapoliitika kujundamise ja järelevalve funktsioon oleksid piisavalt selgelt lahus, ning lisaks ühtset fondi pankade probleemide lahendamise jaoks, väidab Schäuble.

Aluslepingute muutus võib samas tähendada pikka vaevalist ja aeganõudvat protsessi. Suurbritannia on juba möönnud, et võib seda ära kasutada, et Euroopa tasandilt volitusi tagasi nõutada. Mitmed riigid, sealhulgas Prantsusmaa, Luksemburg ja Taani kiirustavad aga tagant, et ühtne kriisihaldussüsteem kiiresti paika saaks ning pelgavad, et aluslepingute muutus võiks protsessi liigselt viivitada.

Eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem ütles Dublinis, et aluslepingute muutust piiratud ulatuses võiks kaaluda.